Suurkatastroofid paljastavad inimkonna kohta nii mõndagi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Krakatoa vulkaanipurse.
Krakatoa vulkaanipurse. Foto: NURUL HIDAYAT / AFP / Scanpix

Kirjastus Tänapäevalt ilmus Kristina Kolpakova tõlkes Lucy Jonesi põnev teos «Suurimad looduskatastroofid».

Loodusõnnetused on inimkonda laastanud kogu meie olemasolu vältel. Oleme õppinud neiks valmistuma ja usume üsna kindlalt, et maailm on kontrolli all. Aga hiiglaslik katastroof on tõenäoline enamikus suurlinnades. Et neist elu ja võimalikult väikeste tagajärgedega välja tulla, tuleb vaadata otsa võimalikele tulevikusündmustele ning heita hindav pilk minevikule.

Foto: Raamat

Raamat räägib maailmas toimunud suurkatastroofidest ja sellest, mida paljastavad need inimeste kohta. Neist igaüks oli suurim omataoline kogu piirkonnas ning muutis terve sealse kogukonna olemust. Kõik neist näitavad ka seda, kuidas juhuslikule katastroofile hirmust ajendatuna reageeritakse – milline on inimeste arutluskäik ja usk. Avaneb inimmälu piiratus, mis takistab uskumast, et üks miljonist või isegi üks tuhandest võimalusest ei puuduta kunagi teda ennast.

Inimesed ei pruugi kunagi saada rahuldavat vastust küsimustele «Miks just nüüd?» või «Miks just meie?» Ent kui suudame vaadata tähenduse otsimisest kaugemale, jõuame sügavalt eetilise küsimuseni – kuidas saab katastroofiga silmitsi seistes aidata ennast ja teisi, jääda ellu ja paranda hiljem oma elujärge?

Dr Lucy Jones on geofüüsik, kes on töötanud 33 aastat Ameerika Ühendriikide geoloogiauuringute seismoloogina ning riskiohje teaduskonsultandina. Ta on pühendanud kogu oma karjääri loodusõnnetuste uurimisele.

Tagasi üles