:format(webp)/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/06/18/12276762t1h196d.jpg)
Ameerika üks hinnatuim kirjanik Ernest (Miller) Hemingway (1899-1961) jõudis oma elu jooksul väga palju korda saata. Peale selle, et ta kirjutas maailmakuulsaid teoseid, oli ta ka väga värvikas isiksus.
13 üllatavat fakti Ernest Hemingway kohta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nn «kadunud põlvkonna» kirjaniku Ernest Hemingway tuntumad teosed on romaanid «Ja päike tõuseb», «Hüvasti, relvad!», «Kellele lüüakse hingekella», «Vanamees ja meri» ning suur hulk novelle nagu näiteks «Francis Macomberi üürike õnn». Nendeks lugudeks on ta saanud palju inspiratsiooni oma põnevast elust.
1953. aastal sai ta Pulitzeri preemia, 1954. aastal anti talle Nobeli kirjandusauhind.
Elu lõpu poole oli Hemingway järjest paranoilisem ja kartis, et FBI jälitab teda. Tema hea sõber A.E. Hotchner kirjutas ühes artiklis, et nende põhjendamatute hirmude vastu prooviti mitu korda elektroteraapiat, kuid sellest ei olnud kasu. Hemingway uskus, et teda kuulatakse pealt ja tema kirjad loetakse läbi. Ta ei julgenud kasutada telefoni ja uskus, et tema autosse on paigaldatud «lutikad». Hiljem survestati FBId Hemingway kohta koostatud faile avaldama ning sealt selgus, et ta oli tõepoolest J. Edgar Hooveri hoolsa pilgu all jälgimisel.
Hemingway oli KGB spioon, kuigi ta oli selles üsna halb. FBIl oli õigus kontrollida tema lojaalsust oma riigile, sest ta tegi koostööd KGBga ja hankis neile 1941. aastal informatsiooni «Agent Argo» nime all. Hemingway oli väidetavalt ise väga huvitatud spiooniks olemisest ja info vahendamisest, kuid olulist poliitilist infot ei suutnud ta edasi anda.
/nginx/o/2019/07/03/12321407t1h69f9.jpg)
Kord sattusid Ernest Hemingway ja Iiri kirjanik James Joyce Pariisis juues baarikaklusesse. Joyce oli nii purjus, et noris ühe mehega tüli. Hemingway rääkis hiljem ühes intervjuus, et kuna Joyce ei näinud enda ettegi, kutsus ta sõpra omale appi ja hüüdis Hemingwayle: «Tegele temaga! Tegele temaga!»
Ernest Hemingway oli kirglik kalamees ja ta on purustanud selles ka rekordeid. 1935. aastal avas ta Bahamal haikalade pihta automaatrelvast tule, kui need tema saaki ära süüa tahtsid. Paraku ei aidanud see vägivaldne meetod olukorda lahendada, sest veri ässitas haisid veelgi rohkem üles ja need ründasid tema saaki seda ägedamalt. 1938. aastal purustas ta maailmarekordi ja püüdis ühe päeva jooksul seitse marliini.
Hemingway oli ka osav jahimees. Juba kolmeaastaselt oli ta piisavalt nutikas ja tugev, et tappis oma esimese okassea. Veidi aega pärast «Ja kellele lüüakse hingekella» avaldamist püüdis ühe päeva jooksul 400 jänest.
1922. aastal juhtus tobe lugu, kui Hemingway esimene naine Elizabeth Hadley Richardson jättis Gare de Lyon raudteejaamas järelvalveta kohvri, mis sisaldas kõiki mehe käsikirju. Elizabeth läks omale vett ostma ja kui ta tagasi jõudis, oli kohver kadunud. Hemingway oli seetõttu sunnitud kõik kirjatööd uuesti kirjutama.
/nginx/o/2019/07/03/12321428t1hd63c.jpg)
Kord vedas kuulus kirjamees baaris kihla, et kirjutab kuuesõnalise lühijutu. Seda ta ka tegi. Jutt kõlab nii: «For sale: baby shoes, never worn.» Eesti keeles: «Müüa titepapud. Pole kordagi jalga pandud.»
Hemingway lemmikkassil Snowballil oli kuus varvast.
/nginx/o/2019/07/03/12321409t1ha9b5.jpg)
Ernest Hemingwayl oli harjumus iga päev papitükile kirja panna, mitu sõna ta kirjutas. Enda sõnul pidas ta niimoodi arvet, et mitte end tüssata ja oleks selgem pilt, palju ta tegelikult tööd teeb. Nõnda oli papil kirjas näiteks 450, 474, 362 ja 1250. Mõni päev sundis ta ennast rohkem takka, et ei tunneks järgmisel päeval kalale minnes süümepiinu.
Hemingway kirjutas romaanile «Hüvasti, relvad!» koguni 38 erinevat lõppu. Kui temalt hiljem uuriti, miks ta nii palju kirjutas ja millega ta enne viimast versiooni rahul ei olnud, vastas kirjanik napilt, et ta ei leidnud õigeid sõnu.
Hemingway põdes elu jooksul palju erinevaid haiguseid ja elas üle kaks lennuõnnetust, kuid ei suutnud päästa end iseenda käest. Nairobist Kongosse lennates põrkas lennuk elektriliini vastu. Õnnetuses murdus Hemingway neljandal naisel Maryl kaks roiet, kirjamees ise nihestas oma õla ära. Järgmisel päeval läks ta taas lendama ja lennukimootor läks põlema. Õnnetuses said kannatada tema maks, põrn ja neer ning tal oli ka koljuluumurd. Lisaks põdes Hemingway elu jooksul nahavähki, malaariat, hepatiiti ja tal oli veremürgitus. Suri ta aga sellesse, et lasi end päev enne 62-aastaseks saamist maha.
/nginx/o/2019/07/03/12321405t1hd50c.jpg)
Ernest Hemingway ema Grace tahtis hirmsasti saada kaksikuid tütreid. Seetõttu riietas ta oma tütart ja poega ühesugustesse kleidikestesse ja kutsus neid nukukesteks. Ema hoidis isegi oma vanemat tütart kaks aastat kodus, et lapsed saaksid lõpuks koos kooli minna ja ühes klassis käia. Tüdrukuks riietamine kurnas tugevalt Ernest Hemingway läbisaamist oma emaga ja neil oli aina suuremaid probleeme, kuni lõpuks ähvardas Ernest oma eakat ema toetusest ilma jätta. Ema ei rääkinud ajakirjanikele kunagi midagi kirjaniku lapsepõlvest.
Hemingway eelistas kirjutada püsti seistes. Töökatel päevades võib ta läbi kulutada kuni seitse pliiatsit. Paberid toetas ta kirjutamiseks raamaturiiulile.
Allikas: Bookstr