:format(webp)/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/05/30/12212197t1h199f.jpg)
Nädalavahetusel on Eesti XVIII laulu- ja tantsupidu. Selleks puhuks on siin valik temaatilisi raamatuid, mis on 2019. aastal välja antud. Head nautimist!
5 uut raamatut, kust saab laulu- ja tantsupeo kohta põnevat lisa lugeda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
- «Laulupeod Postimehega»
Koostajad: Heili Reinart, Bretty Sarapuu, Lauri Vanamölder
/nginx/o/2019/07/04/12326017t1he464.jpg)
150 aastat on laulupeod olnud Eesti ajaloo ja kultuuri lahutamatu osa.
Laulupeo algatajaks ja käimalükkajaks oli ajalehtede Perno Postimees ja Eesti Postimees asutaja, ajakirjanik ja ärkamisaja eestluse esiedendaja Johann Voldemar Jannsen.
Postimees, mis nõukogude ajal küll Edasi nime kandis, on kõigil laulupidudel kohal olnud ja toimunut ajastuomaselt kajastanud: läbi aegade joonistuvad välja pidude-eelsed suured ülesanded ja ootused, ühisest pingutusest sündinud imed ning peojärgne meeleheide pealetungiva halli argipäeva pärast.
Raamat kutsub lugejaid Papa Jannseni kannul ajarännakule, et saada kohalolnute vahetute muljete kaudu osa laulupeo ning meie rahva ja riigi peadpööritavast ajaloost. Ajas liikudes näeme, kuidas on muutunud laulupeod, aga ka meie keelepruuk, väljendusviis ja pildikeel – ning kui muutumatu on armastus laulupidude vastu.
- «Laulupidu. Jannsen. Koidula»
Rein Veidemann. Kaasautorid Sirje Endre ja Kadi Pajupuu
/nginx/o/2019/07/04/12326019t1h8162.jpg)
Eestlaste esimene laulupidu Tartus 1869. aastal oli avatakt, millest on kasvanud tänaseks kogu maad haarav laulupeoliikumine. Album on pühendatud eesti laulupidude 150. sünnipäevale.
Lugeja leiab siit omavahel tihedalt kokkusõlmitud kolm lugu: laulupeo sünd, Johann Voldemar Jannsen ja Lydia Koidula.
Rahvuseeposest «Kalevipoeg» leiame kinnituse: Järelkäija leiab jäljed. Albumi autorite ja koostajate eesmärk oli esitada panoraamne vaade ajale 150 aastat tagasi. Arhiiviürikutele toetudes esitavad autorid oma versiooni lätetest ja sündmustest, millest sai alguse eesti rahva suurkogunemine Tartus – rahvuse sünnipidu. Jannsen ja tema tütar Koidula olid selle suurpeo vaimsed juhid ja jätkajad. Nende mõtteviis, raskused, pürgimused, teod ja looming pakuvad mõtteainet läbi aegade. Koidula prohvetlik luuletus «Sind surmani» sai lauluks, mis kõlas juba esimesel laulupeol Tartus, ja mida lauldi edaspidi pea kõikidel eesti üldlaulupidudel. Justkui igaveseks graniiti raiutud on ta luuleread:
Käi kindlalt! Pää kõrgess’!
Aeg annab arutust!
Albumis on rohkesti pilte. Neid vaadates ärkavad lugeja silme ees ellu eestlaste vaaremad ja vaarisad; rahva karismaatilised juhid; laulukoorid ja pillimehed, raamatud ja ajalehed; talud maal ja hooned linnas; kirikud. Jäädvustatud on ka tänane päev. 3. augustil 2018 Tartus avatud Jannseni ja Koidula mälestusväljak oma värske lähenemisega mõjub ka albumis maagiliselt. 2019. aasta suvi on juubelilaulupidude aeg, kinnitades rahva ühisolemise elujõudu.
«Laulupidu on eesti kultuuri tüvitekst ja tõeline rahvakirik,» kirjutab albumis tuumteksti autor Rein Veidemann.
Mis juhtub laulupeol? – «Eestlasi ümbritseb äkki väli, mis lööb põlved nõrgaks. Suurrahvad ei saa aru, kuhu kaob nende üleolek,» ütleb akadeemik Jaan Undusk.
- «Eesti rahva rõivad»
Koostanud Anneli Jalava
/nginx/o/2019/07/04/12326018t1h5b27.jpg)
Albumis on 170 etnograafilist fotot, mille autorid on seitse enne 1940. aastat tegutsenud Eesti kultuuriloos väga olulist professionaalset ja nimeka fotograafi:
Eesti ärkamisaja üks suurkujusid, Tallinna 19. saj tuntuim päevapiltnik Charles Borchardt (1834–1892);
1869. aastal Tartus fotoateljee avanud Reinhold Sachker (1844–1919);
20. sajandi alguses esimesi paikseid Kuressaare piltnikke Otto Eduard Buhgan (1859–1942);
pärandkultuurist huvitunud Heinrich Tiidermann (1863–1904);
Sõrve kolinud Vene keisrikoja fotograaf Carl Oswald Bulla (1855–1929); juba oma tegevuse algusaegadel tuntud fotograafid ja kirjastajad Georg-Johannes Parikas (1880–1958) ja Peeter Parikas (1889–1972)
ning Carl Sarap (1893–1942), kelle 10-pildiliste fotopostkaardi-komplektide seeria «Kaunis kodumaa» oli kasutusel ka illustreeriva õppevahendina koolides.
- «Laulupeole!»
Anu Röömel
/nginx/o/2019/07/04/12326014t1hb72f.jpg)
Metsas korraldatakse loomade ja lindude laulupidu. Kõik saavad koori laulma, vaid karumõmm jääb välja. Aga talle nii meeldib muusika! Ta käib salamisi teiste proove kuulamas ja tunneb juba sellestki suurt rõõmu. Otsib ka lauluraamatud välja ja hakkab ise harjutama, sest ehk järgmine kord temagi... Koorirahval aga ilmneb enne pidu suur mure. Mis küll saab? Aga kõik laheneb lõpuks kenasti. Tuleb tore laulupidu, kust ei puudu ka üllatus.
Raamatust leiad ka laulupeo laulud.
- «Rahvuslik mood»
Anu Hint, Anne Metsis, Riine Kallas, Harry Liivrand
2009. aastal korraldas Eesti Moekunstnike Ühendus Hobusepea galeriis esivanemate tõekspidamistele ja ilumeelele pühendatud näituse «Eestlane olla…", mida tänaseks on eksponeeritud 30 korral.
/nginx/o/2019/07/04/12326020t1hc1af.jpg)
55 nimekat moedisainerit ja käsitöömeistrit on üheksa aasta jooksul erinevates maades näidanud, et eesti rahvakunsti kujundikeel, värvid ja mustrid on nende ilumeelde kodeeritud ja aastasadade jooksul väljakujunenud eesti stiil elab edasi ka tänapäeva rõivadisainis. Näituse pikk ajatelg annab võimaluse vaadelda tekstiili- ja moeeriala lõimumist erinevate põlvkondade loomingu kaudu. Moeväljapanek võimaldab mõtiskleda eestluse ja eestlaseks olemise, oma juurte hoidmise ja meile ainuomase säilitamise üle muutuvate-segunevate identiteetide maailmas.
Kataloogi vanimad rõivad on loodud Tallinna Moemajas 80-ndatel aastatel, viimased mudelid on valminud 2018. aastal. Rõivaste taustaks on Eesti Vabaõhumuuseumi, Harjumaa, Muhu ja Heimtali muuseumi tekid, rõhutamaks seoseid vanade tekstiilide ja kaasaegse moekunsti vahel.
Raamat-kataloog on mõeldud kummardusena kõigile naistele, kes läbi sajandite on siin väikesel maalapil loonud ilu, mis on valgustanud eestlaste südameid. Loodetavasti saavad raamatu lugejad inspiratsiooni nii esiemade käsitööst kui ka tänapäeva moeloojate etnilisest disainist.