7 enimmüüdud raamatut läbi aegade

Mao Zedongi punane raamat. Foto: Shutterstock

Küsimusele, mis raamatud on läbi ajaloo kõige paremini kaubaks läinud, ei olegi nii lihtne vastata.

Varasematel aegadel ei olnud autorikaitseseadusi ja sellega seotud andmeid, mis meile tänapäeval täpset statistikat pakuvad. Mõnd teost andsid välja aina uued kirjastused sajandite vältel. Lisaks tekitab küsimusi sarjade problemaatika. Näiteks – kas «Sõrmuste isandat» saab pidada üheks teoseks, kui see avaldati kolme raamatuna? Tolkien on ise rõhutanud, et see ei ole triloogia, sest lugu sündis ja pandi kirja tervikuna, tekst on kolmes osas vaid seetõttu, et see on nii pikk. Kui veelgi laiemalt vaadata, tekib ka küsimus, mis on üldse raamat ja milliseid trükiseid peaks sellise edetabeli koostamisel arvestama. Sest näiteks IKEA avaldas ainuüksi 2017. aastal 203 miljonit kataloogi, milles on üle 3000 lehekülje.

Sellegipoolest võttis Mental Floss ette ja püüdis paika panna raamatute paremusjärjestuse selle alusel, kui palju on kõige menukamaid raamatuid välja antud. Välja on jäetud kõik religioossed tekstid, sest nagu me teame, on kõige levinumad teosed piibel ja koraan, mille avaldamisarvu on võimatu selgelt paika panna.

Hiina esimehe Mao Zedongi tsitaadikogu

Mao Zedong oli Hiina kommunistliku revolutsiooni juht ja ja riigipea aastatel 1949-1959. Tema tsitaadiraamatu andis Hiina kommunistlik valitsus esmakordselt välja 1964. aasta aprillis. Rahvakeeli «punases raamatus» on 267 ütlust elu ja poliitika kohta. Raamatut trükiti nii palju, et selle eri eksemplaride arv võib ekspertide hinnangul ulatuda kuni 6,5 miljardini. Ametlikult anti välja üle 740 miljoni raamatu. 1966. aastast kuni 1970. aastani kasutati punase raamatu trükiks umbes 650 000 tonni paberit – sama palju kulus 1949-1965 aasta vahel kõikide Hiinas avaldatud raamatute trükiks kokku. Riik toetas kõiki, kes tegelesid raamatu levitamisega: neile anti intressivaba laenu, tootmiselt ei võetud maksu ning transport oli tasuta. Väidetavalt oli pea igal kodanikul oma punane raamat.

Xinhua sõnaraamat – 567 miljonit eksemplari

Guinnessi maailmarekordite põhjal on tegu kõige populaarsema sõnaraamatuga ja ka kõige paremini müüva raamatuga, kusjuures neid andmeid vaadatakse regulaarselt üle. Alates 1953. aastast on Xinhua sõnaraamat kõige paremini müüv raamat. Hiina Kommertskirjastuse välja antud sõnaraamat on esmakordselt mandariini keeles ja see sisaldab pilte. Seda kasutatakse ka täna väga laialdaselt keeleõppeks nii algkoolides kui mujal.

Harry Potteri sari – kogu sarjas on müüdud üle 500 miljoni eksemplari

Kui sarja esimene raamat «Harry Potter ja tarkade kivi» 1997. aastal esmakordselt välja anti, trükiti seda vaid 500 tükki. 2018. aastal andis kirjastus teada, et kogu sarjas on müüdud juba üle 500 miljoni eksemplari. Sarja ilmumise lõpuks oli see üleilmselt nii tohutult populaarne, et «Harry Potter ja surma vägised» raamatuid müüdi ilmumispäeval Inglismaal ühe päevaga 2,6 miljonit ning USAs 8,3 miljonit raamatut. Kirjanik J. K. Rowling on tänapäeval üks varakamaid menukirjanikke ja ta jätkab kirjutamist.

«Sõrmuste isand» – üle 100 miljoni eksemplari

Tolkieni fantaasiaraamatud on väga kõrgelt hinnatud. 2003. aastal tunnistas aga Houghton Mifflin kirjastuse Tolkieni projektide juht Clay Harper, et enne seda, kui «Sõrmuste isandast» film välja anti, kartsid nad, et see mõjub raamatute müügile hävitavalt ning enne filmi esilinastust anti välja uus trükk, et potentsiaalset krahhi leevendada ja filmielevust ära kasutada. Pärast filmi otseti aga raamatuid veelgi rohkem ja mitte ainult «Sõrmuste isandat», vaid ka teisi Tolkieni raamatuid.

«Väike prints» – hinnanguliselt üle 150 miljoni eksemplari

Kui palju on täpselt «Väikest printsi» müüdud, ei saa paraku öelda, sest nagu mainitud, ei ole kõik trükiarvud teada. Küll aga on see Antoine de Saint-Exupéry teos väärt kõrget kohta edetabelis, sest Guinnessi maailmarekordite andmetel on see enim võõrkeelde tõlgitud raamat maailmas. Seda on tänaseks tõlgitud 382 keelde.

«Ja ei jäänud teda ka» – üle 100 miljoni eksemplari

Krimikirjaniku Agatha Christie 1940. aastal välja antud teos kandis esialgu pealkirja «Kümme väikest neegrit», kuid poliitkorrektsuse huvides vahetati sel pealkirja. Autori sõnul oli seda raamatut väga raske kirjutada, sest kümne surmaga teos vajas väga hoolsat planeerimist ja läbimõtlemist. Hiljem on Christie veel kommenteerinud, et tänu selle teose kohandamisele lavateoseks sai temast ka näitekirjanik, sest sest see töö pani aluse tema näidendite kirjutamisele.

«Da Vinci kood» – umbes 60 miljonit eksemplari

Pärast seda, kui Dan Browni «Da Vinci kood» välja tuli, püsis see New York Timesi bestsellerite edetabeli tipus koguni 136 nädalat järjest.