Kaks korda Oscari võitnud näitleja Tom Hanks on usin lugeja, kes tihti jagab Twitteris või intervjuudes teistelegi raamatusoovitusi.
5 raamatut, mida Tom Hanks soovitab lugeda
- Chaim Potok «Minu nimi on Asher Lev»
Eesti Raamat, 1995
Ameerika kirjanik Chaim Potok kirjeldab oma autobiograafiliste sugemetega romaanis vapustavalt valusa otsekohesusega minategelase Asher Levi okkalist teed maalikunstnikuks saamisel. Temast, Venemaalt lapsena New Yorki toodud hassiidist politoloogi armastatud pojast, saab ortodokssetest usukammitsatest vabanedes ja "Brooklyni imelapsena" oma pürgimustele tunnustust leides lausa surmavaenlane usklikule isale ja kõigile, keda ta oma sünnipaigas seni on armastanud, ja tal tuleb lahkuda.
Hanks on enda sõnul lugenud läbi kõik, mis Potok on kirja pannud. «Minu nimi on Asher Lev» on tema lemmik.
- «Kuristik rukkis» J. D. Salinger
Ajakirjade ja Ajalehtede Kirjastus, 1961
«Kuristik rukkis» on 1951. aastal ilmunud Jerome David Salingeri romaan 17-aastasest Holdenist, kes jutustab oma elust ja maailmavaatest ning seda pealtnäha seosetute ideede ja episoodidena, käsitledes keerulisi teemasid nagu kuuluvustunne, elu trööstitus ja võõrandumine. Tänaseks on «Kuristik rukkis» saanud üheks tuntumaks teismeliste mässumeelsust käsitlevaks romaaniks maailmas.
Tom Hanks on ühes intervjuus tunnistanud, et täiskasvanuks saades on selle teose lugemine omaette teema, mis puudutas ka teda.
- «Tuule vari» Carlos Ruiz Zafón
Varrak, 2012
«Tuule vari», mille sündmused langevad ajavahemikku 1945 kuni 1966, jutustab loo Daniel Semperest, kes on sõjajärgses koolerapuhangus kaotanud ema ning avastab ühel hommikul ärgates, et ei mäleta enam oma ema nägu. Et poega lohutada, viib Danieli vanaraamatukaupmehest isa ta Unustatud Raamatute Surnuaeda – salapärasesse raamatukogusse, mida hoiavad elus Barcelona haruldaste raamatute kaupmehed, ning kuhu on varjule toodud raamatud, mille maailm on unustanud ja mis ootavad seal, et keegi neist jälle hooliks. On tavaks, et kui keegi tuleb esmakordselt sellesse paika, saab ta valida endale tollest riiulite labürindist ühe raamatu, mille võtab oma kaitse alla, andes lubaduse kanda hoolt, et see mitte iialgi ei kaoks, vaid elaks igavesti. Raamat, mille Daniel välja valib – või raamat, mis valib välja Danieli – on kellegi Julián Caraxi romaan «Tuule vari». Püüdes salapärase autori kohta rohkem teada saada, paotab Daniel ukse ühte Barcelona süngesse saladusse, ning märkamatult on nii tema kui tema lähedased saanud osaks sellest loost, muutunud etturiteks mängus, mis ei sõltu enam neist endist. Peategelase täiskasvanuks saamise ja armastuse lugu kulgeb kõrvuti minevikust kooruva nukra looga hukule määratud armastusest, vihkamisest ja kättemaksust, seda kõike gootiliku põnevusromaani võtmes.
«Tuule vari» on tänaseks tõlgitud juba rohkem kui kolmekümnesse keelde ning selle raamatuga võrdset müügiedu on hispaaniakeelsete autorite teostest nautinud vaid Marqueze «Sada aastat üksindust» ja Cervantese «Don Quijote».
Tom Hanksi sõnul soovitas talle seda raamatut üks sõber. «See tõesti meeldis mulle,» kiitis ta sõbra lugemissoovitust.
- Truman Capote «Külmavereliselt» Dokumentaalne kirjeldus nelikmõrvast ja selle tagajärgedest
Loomingu Raamatukogu, 1968
«Külmvereliselt» on tegelikkuses aset leidnud mõrvaloo ja selle uurimise põnev ja haarav kirjeldus. Autoriks ameerika XX sajandi teise poole nimekamaid ja stiilimeisterlikumaid kirjanikke Truman Capote.
Materjali kogumist raamatu tarvis alustas Capote 1959. aasta novembris, kohe pärast seda, kui ta oli lehest lugenud teadet Lääne-Kansases toimepandud nelikmõrvast. Jutuajamised sadade inimestega, kes tundsid tapetuid, osavõtt juurdlusest, alates selle esimestest päevadest, pikad vestlused mõrvaritega, kes ootasid kohtuprotsessi ja vestlused mõrvaritega, kes ootasid kohtuprotsessi ja seejärel surmaotsuse täideviimist, ning märkmed, sündmuskohtadelt kasvasid visandite virnaks, millest, nagu Capote kord ütles, «sai täis terve hotellituba».
Ligi kuueaastase töö viljana ilmus 1965. aastal «The New Yorkeris» teose ajakirjavariant ja 1966. aasta algul raamat. Teos, milles dokumentaalne täpsus on ühendatud ilukirjandusliku sugestiivsusega, kujunes erakordselt menukaks ja paljudesse keeltesse tõlgituks bestselleriks.
Capote ise peab seda raamatut ammu plaanitsetud panuseks uue kirjandusžanri väljaarendamisel, mida ta nimetab «nonfictional novel», s.o väljamõeldiseta ehk dokumentaalne romaan. Tom Hanks on lisanud selle oma lemmikraamatute nimekirja.
- «Marslane» Andy Weir
EDRK, 2015
Andy Weir (snd 1972) on programmeerija, «Marslane» on tema debüütromaan. Raamatu põhjal valmis 2015. aasta sügisel mängufilm.
«Olen Marsil lõksus. Mul ei ole kuidagi võimalik Maaga ühendust võtta. Kui oksügenaator katki läheb, siis ma lämbun. Kui vee taaskasutussüsteem katki läheb, siis suren ma janusse. Kui Marsi-majja leke tekib, siis ma lihtsalt justkui plahvatan. Kui ükski neist asjadest ei juhtu, siis saab mul lõpuks toit otsa ja ma suren nälga. Olen omadega perses,» seisab teose tutvustuses.
Tom Hanks nimetab raamatut Andy Weiri meistriteoseks. Enda sõnul on ta suisa kade, et raamatu põhjal loodud filmi peategelast kehastab Matt Damon ja mitte tema. Seetõttu oli ta ka väga elevil, kui film välja tuli ja ruttas esimeste seas kinno seda vaatama.
Allikas: BookBub
Teoste kirjeldused kirjastustelt
Kas teadsid, et Tom Hanks on isegi raamatu välja andnud? 2017. aastal ilmus tema lühijuttude kogu «Uncommon Type» ehk «Ebaharilik šrift», mille Tänapäev avaldas eestikeelsena möödunud aastal.
Neil erinevatel koomilistel, sooja pilguga inimese sisse vaatavatel lugudel on üks ühine nimetaja: kirjutusmasin. Mõnes neist on sellel väiksem roll, mõnes suurem. Kirjutusmasin esindab paljudele teatavat käsitööoskust, ilu ja isikupära, mida on moodsas maailmas aina raskem ja raskem leida. Ometi on Tom Hanks neis lugudes selleni küündinud, just samasugusel tagasihoidlikult tundlikul moel, nagu oma filmirollides.