:format(webp)/nginx/o/2019/07/22/12396218t1h6ee6.jpg)
Raamatublogija Laura-Kristiina Valdson luges EV100 sarjast Ken Kallingi teost «Eesti meditsiini 100 aastat» ja tutvustab seda teistelegi, kes meditsiinialast lugemist otsivad.
Raamatusoovitus: palju põnevaid fakte eesti meditsiiniajaloost
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti meditsiini 100 aastat» on ülevaatlik teos, mis keskendub Eesti meditsiinile meie muutliku ajaloo oludes. Peamiselt keskendub raamat arstiteadusele- ja seltsidele, aga juttu on ka vaktsineerimisest, nakkushaiguste levikust eri kümnenditel ning teistest tervishoiunäitajatest nagu laste suremus ning keskmine eluiga. Palju on juttu sellest, kuidas mõjutas meditsiini arengut Nõukogude ja Saksa okupatsioon. Rohkelt on numbreid ja statistikat, seega saab raamatut hõlpsasti kasutada teabeallikana. Muuseas õpetab autor Tartu Ülikoolis meditsiini ajalugu.
/nginx/o/2019/07/22/12396224t1hb71f.jpg)
Kõige tänuväärsem oli raamatu juures see, et sain teada uusi fakte. Näiteks tuli mulle üllatusena, et Eesti oli ainus riik, kus Saksa okupatsiooni ajal ei mõrvatud vaimuhaigeid (seejuures Euroopas hukati sadu tuhandeid). Autor ise oletab, et põhjus seisneb kohalike meditsiinitöötajate enda eetikal ning teisest küljest oli Eesti ka suhteliselt autonoomne (võrreldes Läti ja Leeduga). Samuti kirjeldatakse huvitavalt NSV liidu 60ndatel alanud mahajäämust läänemaailmast – tol hetkel hakkasid Nõukogude Liidus nakkushaiguste asemel aina rohkem surmasid põhjustama mittenakkuslikud haigused.
Statistika poolepealt tundus mulle huvitav alkoholi tarbimine. Näiteks suudeti vähendada alkoholi tarbimist 1987. aastaks 6,4 liitri peale, peale mida hakkas see jälle kasvama. Tol ajal oli väga karm alkoholipoliitika, ning numbritest on näha, et see toimis. Tänapäeval, 21. sajandil on selles toimunud tõusud ja langused. Hetkel, 2017. aasta seisuga tarbib keskmine eestlane 10,3 liitrit puhast alkoholi aastas. Eesti kõige kriitilisem aasta oli 2017 (14,8 liitrit). Võrdluse mõttes kirjutan siia ka enda (26-aastane naine) numbri, mis on kuni kaks liitrit aastas. Minu isiklik oletus on, et päris keskmine eestlane (sõltub ka vanusegrupist ja soost muidugi) ei tarbi 10 liitri kandis, vaid väga suured tarbijad tirivad keskmise niivõrd kõrgeks.
Mis puudutab teisi tervishoiunäitajaid, siis Eestis on imikute suremus väga madal (ning ajas väga palju vähenenud), vaktsineeritus üle 90 protsendi (kuigi muret tekitav on, et see langeb), keskmine oodatav eluiga suhteliselt kõrge (77,1, aasta 2015 seisuga). Kui tuua murekohti, siis meeste ja naiste oodatava eluea erinevus on liiga kõrge (9 aastat) ning vähktõve poolt põhjustatud surmade väga aeglane vähenemine meeste hulgas. Ideaalis peaksid mehed olema enda tervise hoidmises ja kontrollimises oluliselt hoolsamad.
Lugedes üllatasid mind 90ndate aastate kehvad näitajad nii oodatava eluea, enesetappude arvu, tuberkuloosi ja muu osas. Need olid ajad, mil ma olin alles laps ning veider on lugeda, kui rasked olid taassünni ajad. Kuid valdavalt on taasiseseisvumisest saadik toimunud meditsiinis ning tervishoius väga positiivsed muutused.