:format(webp)/nginx/o/2019/07/26/12408047t1ha448.jpg)
Inglise lastekirjaniku Roald Dahli teos «Charlie ja šokolaadivabrik» («Charlie and the Chocolate Factory») ilmus esmakordselt 1964. aastal. Paljud kriitikud pidasid seda esialgu rassistlikuks.
Põhjus, miks Roald Dahli «Charlie ja šokolaadivabrikut» esialgu rassistlikuks peeti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teose ilmumisel tekkis kriitikute vahel vaidlus, sest kui osa lugejatest pidas seda antirassistlikuks, siis rohkem oli neid, kes nimetasid lasteraamatu rassistlikuks teoseks, edastab Bookstr.
Esimese väljaandes kirjeldas Dahl Oompa Loompasid mustade pügmeedena, kus tulid «Aafrika kõige sügavamatest džunglitest, kuhu ühegi valge mehe jalg pole kunagi sattunud». Peagi kirjutas ta oma algse teksti ümber ja Oompa Loompade koduks sai Loompaland. Tegelaste välimust iseloomustasid aga hoopis «roosakas-valge nahk» ja «kuldpruunid juuksed».
Kriitikud heitsid ette ka seda, et teose esmaväljaanne oleks võinud olla väga võimas rassiline allegooria, sest Dahl tahtis, et Charlie Bucket oleks mustanahaline laps, kes kukkus šokolaadivormi, millest Willie Wonka ta välja aitaks. Charlie oleks pidanud jääma lõksu ja peaaegu uppuma, kui talle šokolaad peale valatakse ja see kõvaks läheb ning talle suurt valu põhjustab. Allikate selgitusel pidi Dahli meelest vorm olema rassilise stereotüübi metafoor, kuna kahekümnenda sajandi alguses oli šokolaadi turustamine seotud imperialistlikke fantaasiatega ning tumedat nahka seostati sageli pruuni šokolaadiga.
Dahli biograafi Donald Sturrocki sõnul veenis kirjaniku agent ta ümber öeldes, et inimesed ei saaks sellest aru.