On teada, et aasta pärast tööle asumist sai William Faulkner isegi palgatõusu, kuigi on arusaamatu, millega ta selle välja teenis, sest on säilinud palju tõendeid, et ta tegi oma tööd üsna halvasti. «Ma sundisin Billi seda tööd vastu võtma, kuigi ta tahtis loobuda ja oli selle vastu,» rääkis Phil Stone aastaid hiljem, kui David Minter kirjaniku elulugu kirjutas. «Ta oli kõige halvem postitöötaja, keda kunagi on nähtud.»
Väidetavalt tegi Faulkner kontori lahti siis, kui tal selleks parajasti tuju oli. Ta luges inimeste tellitud ajakirju ja viskas ära nende kirju, mida pidas ebaoluliseks. Töö ajal mängis ta oma sõpradega kaarte või kirjutas luuletusi samal ajal kui kliendid väljas ootasid, kirjutab Lit Hub.
Kirjanik Eudora Welty koges Faulkneri postkontori tööd omal nahal. Tema kirjelduse järgi oli võimatu kirjale kahesendist marki osta, sest müügiluugi juures ei olnud kedagi. «Me koputasime ja tagusime vastu letti, tagusime veel ja tagaruumist ei olnud midagi kosta,» kirjutas ta. «Kutsusime teda nimepidi ja lõpuks ta tuli välja. William Faulkner. Meie segasime teda… Siis, kui ta oleks pidanud kirju välja panema ja ees letis marke müüma, oli tema tagaruumis silma alt väljas ja kirjutas luuletusi.»
Imekombel töötas Faulkner sel kohal kolm aastat, kuigi töötamisele pühendas ta nii vähe tähelepanu kui võimalik. 1924. aastal külastas postkontorit inspektor, kes andis Faulkneri tööle hävitava hinnangu.