Imbi Paju 12 aastat tagasi ilmunud dokumentaaljutustus «Tõrjutud mälestused», mis kirjaniku perekonnaloo kaudu näitab, kuidas nõukogude okupatsiooni ajal oli üksikinimene sunnitud silmitsi seisma poliitilise kurjusega, on ilmunud tänaseks kaheksas keeles ja seda võib auga nimetada Eesti ajaloo- ja mälestuskirjanduse klassikaks. 3. augustil jõuab raamat taas Eesti lugejateni.
Imbi Paju mälestuskirjanduse klassikaks saanud «Tõrjutud mälestused» jõuab taas eesti lugejateni
Kirjastuse Gallus toimetaja Merit Kase sõnul otsustati raamat uuesti välja anda, sest peale on kasvanud uus põlvkond lugejaid, keda see raamat võib aidata meie ajalookogemuse mõistmisel. «Omal ajal oli Imbi Paju isiklik ja ajalookogemust tundetasandil selgitav lähenemine Eesti minevikuloo kirjeldamisel väga värske vaatenurk. Just sedasorti jutustus aitab seda aega mõista ka neil, kes ise otseselt okupatsiooni terrori all kannatanud ei ole, aga mineviku pagasit järeltuleva põlvkonnana siiski omal moel kannavad,» sõnastas Kask.
Raamat
«Tõrjutud mälestuste» filmi (2005) ja seejärel raamatu (2007) ilmumine kujunes Eesti lähiajaloo ja Nõukogude repressioonide käsitlemisel murrangulise tähtsusega sündmuseks, sest esimest korda kirjeldati seda ebainimlikku ajaloolist vägivalda väga isiklikust psühholoogilise trauma vaatepunktist.
Paju toob lugejateni oma ema ja tädi loo, kelle NKVD 1948. aastal 18-aastastena arreteeris ja Siberi vangilaagrisse saatis süüdistatuna metsavendade aitamises. Perekonnaloosse süüvides maalib ta pildi terve ühiskonna traumast, nende ajalooliste hetkede mõjust, mil üksikinimene on seisnud silmitsi poliitilise kurjusega. Autor vaatleb, millised ajaloolised muutused nendele sündmustele eelnesid. Kogudes ja mõtestades mälestusi, mida ohvrid on terve elu püüdnud maha suruda, näitab kirjanik, kuidas teadvusest välja tõrjutud valukogemused ei mürgita üksnes otseste kannatajate elu, vaid ka nende järeltulijaid ja kogu ühiskonda.
«Imbi Paju «Tõrjutud mälestused» avab uksed pimedatesse tubadesse. Ujutagu päikesepaiste need üle. Ja järgigu teised sama eeskuju,» on öelnud kirjanik, kolumnist ja poliitiline analüütik Edward Lucas («Uus külm sõda»).
Paju teosed tuletavad meelde humanistliku eluhoiaku põhireeglit: hoida inimelu. 2009. aastal ilmus tal Sofi Oksaneniga teos «Kõige taga oli hirm». «Soome lahe õed» ilmus filmina (2009) ja raamatuna (2011).
Alates 1999. aastast on Paju korraldanud Võtikvere raamatuküla, mis on Eesti vanim tegutsev kirjandusfestival.
2009. aastal premeeriti teda välisministeeriumi kultuuripreemiaga Eesti loo tutvustamise eest maailmas. 2013. aastal andis Soome president talle Soome Lõvi Rüütelkonna 1. järgu rüütliristi.