:format(webp)/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/08/28/12506185t1hd3e0.jpg)
Tartus toimuval laste heaolu käsitleval rahvusvahelisel konverentsil tutvustati statistikaameti kogumikku «Laste subjektiivne heaolu kohalikus ja rahvusvahelises vaates», mille eesmärk on näidata laste heaolu mõistmise keerukust.
Statistikaamet avaldas laste heaolule keskenduva kogumiku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
27.-29. augustil toimub Tartus rahvusvahelise laste heaoluindikaatorite võrgustiku (ISCI) seitsmes rahvusvaheline konverents. Konverentsi avapäeval tutvustati vastvalminud statistikaameti kogumikku, mis ilmub võrguväljaandena nii eesti kui inglise keeles. Kogumiku aluseks on lastelt endilt kogutud andmed, mis annavad olulise panuse nende mõistmiseks. Lisaks sisaldab kogumik poliitikakujundajatele suunatud sõnumeid ja aitab kaasa lapse õiguste konventsioonist tulenevate kohustuste täitmisele.
/nginx/o/2019/08/28/12506133t1h544d.png)
Kogumikus esitatud analüüsid põhinevad nii kvalitatiivuuringutel, riiklikul statistikal, ISCWeB rahvusvahelisel andmestikul kui värsketel andmetel lapse õiguste ja heaolu monitooringust. Kogumikku kaasati Eesti autoritele täiendavalt kirjutama ka neli rahvusvahelise laste heaoluindikaatorite võrgustiku tipptegijat, kelle kaasamine lisab kogumikule rahvusvahelist perspektiivi. Autorid on keskendunud laste subjektiivsele heaolule ehk lastelt kogutud andmetele ja nende rahvusvahelisele võrdlusele, kuid ei puudu ka vaid Eesti lastega seotud teemad. Kogumikku toimetas Dagmar Kutsar Tartu Ülikoolist koostöös Kadri Raidiga statistikametist.
Kogumikust ilmneb, et laste arvamusega arvestatakse pereringis üsna palju ja neid kaasatakse otsuste tegemisel. Koolis on lastele aktiivse osalemise võimaldamine pigem vähelevinud tava. Kooli ja õpetajatega on keskmiselt rohkem rahul väiksema õpilaste arvuga koolides käivad lapsed. Väiksemates klassides õppivad lapsed andsid ka koolile positiivsemaid hinnanguid. Eesti õpilaste seas on aga kooliga rahulolu kõrgem just nooremate hulgas.
Kokkuvõtvalt leiavad autorid, et lastega seotud teemade puhul ei piisa nende uurimisest üksnes täiskasvanute vaatepunktist, väga tähtsad on laste hinnangud oma eluolu kohta. Laste ja täiskasvanute hinnangud täiendavad teineteist ja aitavad luua selgema pildi olukorrast nii lastega tegelevatele inimestele kui poliitika kujundajatele.
Esimene laste heaolu käsitlev kogumik «Lapsed Eestis» ilmus 2000. aastal ÜRO 55. aastapäeva väljaandena. Selles oli esimest korda vaatluse all nii laste objektiivne kui subjektiivne heaolu. Järgmine kogumik «Lapsed. Children» ilmus 2008. aastal statistikaameti väljaandena. Kogumikus anti ülevaade laste ja noorte objektiivset heaolu kajastavatest teemadest. 2013. aastal ilmus statistikaameti väljaandena kogumik «Laste heaolu. Child Well-Being», kus lähtuti ÜRO lapse õiguste konventsiooni põhimõtetest kui laste heaolu normatiivsest raamist. Selle kogumiku koostamisega samaaegselt töötas ekspertide rühm laste heaolu mõõtmise kontseptsiooniga ja avaldati «Lapse heaolu mõõtmise käsitlus», kus töörühm pakkus riikliku statistika tarvis välja lapse heaolu näitajad.