:format(webp)/nginx/o/2019/08/28/12506328t1hed68.jpg)
USA endine esileedi Michelle Obama, kes on kirjutanud ülimenuka autobiograafia «Minu lugu», ei ole kitsi ka teistele lugemissoovitusi jagamast. Väljaandele New York Times intervjuud andes märkis suure lugemusega naine ära mitu raamatut, mida peab eriti heaks.
/nginx/o/2019/08/28/12506336t1hebf8.jpg)
Paula Hawkins «Tüdruk rongis»
Iga päev üks ja sama …
Rachel sõidab tööpäeviti edasi-tagasi Londoni vahet. Ta teab, et hommikuti peatub rong ühes ja samas kohas punase signaaltule taga, kust avaneb vaade ridaelamute tagaõuedesse.
Rachelile hakkab juba näima, et ta tunneb inimesi, kes ühes sealses kodus elavad. Ta kutsub neid Jessiks ja Jasoniks. Nende elu – nagu Rachel seda näeb – on täiuslik. Kui ta vaid ise saaks nii õnnelik olla …
… kuni tänaseni
Ühel päeval näeb Rachel šokeerivat pilti. Rong peatub ainult minutiks, kuid sellest piisab. Nüüd muutub kõik. Rachelil on võimalik osa saada eludest, mida ta on seni eemalt jälginud. Nüüd selgub, et ta on rohkem kui vaid naine rongis …
Paula Hawkins töötas viisteist aastat ajakirjanikuna, enne kui hakkas ilukirjanduses kätt proovima. Ta on sündinud ja üles kasvanud Aafrikas Zimbabwes. 1989. aastal kolis ta Londonisse, kus ta elab siiani. «Tüdruk rongis» on tema esimene põnevik. USA filmikompanii DreamWorks tegi selle põhjal menufilmi.
/nginx/o/2019/08/28/12506338t1h91d9.jpg)
Zadie Smith «Valged hambad»
Jamaica ja inglise päritolu noore kirjaniku esikteos «Valged hambad» on võitnud rea prestiižikaid auhindu, sealhulgas ka Guardiani ja Whitbreadi esikteose auhinna. Zadie Smithi on kujutatava haarde osas võrreldud ka Dickensiga, tema lugu hõlmab Jamaicat, Türgit, Bangladeshi ja Indiat, kuid põhitegevus toimub siiski Londoni põhjaosas.
Raamatu kaks peategelast on keskealised mehed, Archie Jones ja Samad Iqbal. Nad kohtuvad Teises maailmasõjas ning jäävad sõpradeks ka pärast seda. Archie võtab naiseks Jamaicalt pärit ilusa Clara ja neil sünnib tütar Irie. Samad abiellub südi Alsanaga ja neil sünnivad kaksikud pojad.
Kirjanik maalib kireva pildi tänapäeva paljukultuurilises Londonis elavatest eri põlvkondadest, nende probleemidest ja lootustest. Ta muigab heasoovlikult oma tegelaste üle ja suhtub mõistvalt nende nõrkustesse.
Raamatu põhjal on valminud ka 4-osaline telefilm.
/nginx/o/2019/08/28/12506331t1h0c69.jpg)
Gillian Flynn «Kadunud»
Kes sa oled? Mis me oleme teineteisele teinud? Need on küsimused, mida Nick Dunne endale esitab viienda pulma-aastapäeva hommikul, kui tema naine Amy ootamatult kaob. Politsei kahtlustab Nicki. Amy sõbrad teavad rääkida, et naine kartis oma meest, et tal oli tema eest saladusi. Nick vannub, et see pole tõsi. Politsei leiab tema arvutist kahtlasi otsinguid. Nick väidab, et tema pole neid teinud. Ja siis veel need pidevad helistamised mehe mobiilile… Mis siis ikkagi juhtus Nicki kauni naisega?
Gillian Flynni sünge ja salapärane psühholoogiline romaan «Kadunud» on üks viimase aja populaarsemaid ja kõmulisemaid ilukirjandusteoseid. Tänavu sügisel linastub ka romaani põhjal valminud film, mille režissöör on David Fincher ja peaosades Ben Affleck, Rosamund Pike ja Neil Patrick Harris.
/nginx/o/2019/08/28/12506334t1he593.jpg)
Anne Frank «Anne Franki päevik»
Anne Frank oli täiesti tavaline tüdruk, kes sündis 1929. aastal Frankfurdis. Kui Saksamaal tuli võimule Hitler, evakueerus Frankide pere Hollandisse. Saksamaa okupeeris Hollandi 1940. aastal ning Anne Franki võrdlemisi muretu lapsepõlv sai läbi ja pere oli sunnitud surmahirmus elama.
Anne Frank pidas päevikut 1942. aasta 12. juunist 1944. aasta 1. augustini. Päevik ilmus raamatuna 1947. aastal ning praeguseks on see tõlgitud vähemalt 60 keelde ja on üks maailma tuntumaid päevikuid.
«Anne Franki päevik» on liigutav kirjeldus ühest mõtlemapanevast ajastust, ajaloo rataste vahele sattunud tavalise perekonna kroonika. Ning lugu katkenud lapsepõlvest.
/nginx/o/2019/08/28/12506329t1h3e49.jpg)
Ann Patchett «Ühendus»
Ühel pühapäevaõhtul ilmub Bert Cousins kutsumata külalisena Franny Keatingu ristimispeole Lõuna-Californias. Enne kui õhtu jõuab lõppeda, on ta suudelnud Franny ema Beverlyt – tegu, mis põhjustab kahe abielu lagunemise ja liidab perekonnad.
Romaan jälgib, kuidas see juhuslik kohtumine mõjutas viie aastakümne kestel nelja vanema ja kuue lapse elu. Virginias veedetud suvede jooksul kujuneb Keatingu ja Cousinsi pere laste vahel püsiv side, mis rajaneb ühisel pettumisel oma vanemates ning veidral ja ehedal kiindumusel üksteisesse.
Kui kahekümnendatesse eluaastatesse jõudnud Frannyl tekib armulugu kuulsa kirjaniku Leon Poseniga, räägib ta mehele oma perekonnast ning kaotab sellega kontrolli õe ja kasuõdede ning -vendade loo üle. Nende lapsepõlv annab kirjanikule ainest kirjutada üliedukas raamat, mis lõpuks sunnib neid leppima oma kaotuste, süütunde ning jäägitu ustavusega üksteise vastu.
Võrdselt vaimukas ja südantlõhestav mõtisklus inspiratsioonist, tõlgendamisest ja sellest, kellele kuuluvad lood. See on võrratu ja soe jutustus kaugeleulatuvatest armastuse ja vastutuse sidemetest, mis meid ühendavad.
Allikas: Bookstr
Raamatute kirjeldused: kirjastused
:format(webp)/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)