Paju näitab oma raamatus, kuidas kurjus õõnestab terrori, ajupesu ja vale näol inimese arusaama iseendast, teisest inimesest, oma kultuuriruumist, kuhu ollakse sündinud, sunnib tarduma paigale ja vaikima, maha salgama oma riigi loojaid, kirjanikke ja haritlasi, oma naabreid ja tihti ka oma perekonnaliikmeid ja sugulasi. See kurjus hävitas ära 80 protsenti Eesti Wabariigi ajal loodud kirjandusest ehk 30 miljonit teost, häbimärgistas Vene Nõukogude kriminaalkoodeksi abil inimesi, et nad hakkaksid endas kahtlema. Tänamine muutis oma sisu, see sai millegi saamise vahendiks materialistlikus ühiskonnas, mida Nõukogude Eesti oli. Siiras tänamise kultuur pole tänaseni päriselt taastunud, taastamistöö on aeglane, sest vajab julgust ja harjutamist. Tänamine ja lugupidamine on kultuur, mis loob sidusust ja õpetab vaatama ligimest väärtusliku inimesena. Järgnev tekstinäide on üks eeskuju andev pusletükk sellest inimeseks kasvamise protsessist.
Head lugemist ja koduseks tööks − igaüks võiks võtta paberi ja pliiatsi ja kirjutada tänukirja endale ja siis inimestele enda ümber. Kurjal on alati tugevam jõud kui heal, kirjutades saab hoida head silme ees ja sedakaudu südames, et püsiks tasakaal igapäevaelus.
Raamat «Tõrjutud mälestused» ilmus 2007. aastal. Kaks aastat varem, 2005. aastal oli valminud samanimeline dokumentaalfilm. Nende teoste sündimisele on aidanud kaasa paljud inimesed, kelle nimed käivad läbi ka mu teosest.
Raamat ja ka film on sellest ajast alates elanud oma elu, kulgenud läbi Euroopa ja Aasia, USA ja Kanada. Raamat on ilmunud tänaseks kaheksas keeles, lisaks soome ja eesti keelele rootsi, vene, saksa, inglise, ukraina ja rumeenia keeles ja läbirääkimised välismaa kirjastajatega käivad. Olen rõõmus ja tänulik, et olen saanud oma filmi näidata paljudel foorumitel, festivalidel, kinodes, konverentsidel ja muudel ajaloomälu käsitlevatel üritustel. Muu hulgas on «Tõrjutud mälestusi» filmi ja raamatuna kasutatud mitmetes ülikoolides õppematerjalina: lisaks Tartule British Columbia ülikoolis Vancouveris, Washingtoni ülikoolis Seattle'is, Regensburgi ülikoolis, Portugali katoliiklikus ülikoolis jne. Nii on need aidanud ka mujal maailmas paotada ust veel avamata ajalookambritesse. Kui 2019. aasta mais käisin ukrainakeelse väljaande ilmumise puhul Kiievis, siis märkis Ukraina tõlkija ja kirjanik Kseniya Zastavskaya, et Ukrainas pole varem ilmunud raamatut, kus kommunistliku terrori all kannatanud üksikinimese valu ja kogemus sel moel hääle saab. Kommunismi kuritegudel puudub rahvusvaheliselt oma Anne Frank.