Eesti Teatri Festivalil Draama esitletakse kolme raamatut

Sõltumatu Tantsu Lava

FOTO: Sõltumatu Tantsu Lava

11. septembril toimub ERMi B-poole kohvikus kolm esitlust. Kell 15 esitleb Sõltumatu Tantsu Lava «Koreograafiraamatut», kell 16 esitleb Lilja Blumenfeld raamatut «Mäluauk+Blackout» ning kell 16 tuleb esitlusele Madli Pesti ja Marie Pulleritsu teos «Teatrielu 2018».

«Koreograafiraamatu» väljaandja on Sõltumatu Tantsu Lava.

Eesti esimesse «Koreograafiraamatusse» on koondatud 14 intervjuud Eesti kaasaegse tantsu koreograafidega. Kuidas ja millega töötab tantsukunstnik, millised on tema töövahendid, millega ta publikuni tahab jõuda? Kuidas töötavad tantsukunstnikud väljaspool lavastusprojekte, milline on nende praktika ja kontseptuaalne pinnas, millelt publikuga dialoogi astuda?

Raamatu koostaja Marie Pullerits: «Valmiv intervjuukogumik püüab tuua tantsukunsti publikule lähemale, tutvustades, milliste küsimuste ja vahenditega tantsukunstnikud käesoleval hetkel töötavad. See on sissevaade 14 praegu tegutseva tantsukunstniku loometöö spetsiifikasse ja praktikasse, väärtustades ka tööd, mis toimub väljaspool selge tulemiga lavastusprotsesse. Kogumik avab eesti kaasaegsete tantsukunstnike keha ja kehalisuse tähenduse ning mõtestamise viise, aga võimaldab tutvuda ka nende praeguste töömeetodite, loominguliste küsimuste ning arusaamadega liikumisuurimusest. Intervjueeritavad koreograafid kuuluvad erinevatesse põlvkondadesse, et kaardistada kehatöö tähendust erisuguse vormi ja kontseptuaalse fookusega tegutsevate kunstnike seas.»

...

«Mäluauk+Blackout» on eesti stsenograafi Lilja Blumenfeldi loomingukogumik ajavahemikust 1998-2018. Album koosneb 65 pildist kunstiajalooase sissejuhatusest ja kolleegide tekstidest.

Kerttu Männiste kirjutab: «Minimalismist ehk veelgi paremini sobiks Blumenfeldi lavasid seetõttu kirjeldada kui iseloomult essentsiaalseid: sealt ei ole rohkem midagi kaotada ega ära võtta, iga element on laval, sest selle kohalolek seal on vältimatu. Ja kui kujunduses on möödapääsmatult vaja olustikulist toanurgakest või kirkavärvilist turnüüriga kleiti, siis need seal ka on - essentsiaalne kvalitatiivse kriteeriumina ei välista suurejoonelisustki, ajastulistest vihjetest ja mängulisusest rääkimata.

Kus pole müra, sinna tekib avarust ning avarust võib kahtlemata pidada üheks Blumenfeldti kunstnikukäekirja läbivaks jooneks. Need on lavad - ja isegi kui need lavad on mõõtudelt ahtad -, kuhu mahuvad suured teemad ja tugevad tunded. Olgu selleks painav igatsus ja kirglikud mälestused, mis on sama reaalsed ja kohal kui kaks näitlejat Tallinna Linnateatri peaaegu tühjal Põrgulaval lavastuses «Ay, Carmela» või võimu ümber silmusena koonduvad hirm ja iha Vanemuise teatri lavastuses «Richard III». Lakoonilises ruumis võimenduvad valusalt kauni piirini ka eksistentsiaalne ja hingeline pidetus, üksildus ja hääbumise aimdus, nii ei ole imestada, et Blumenfeldti portfooliosse kuuluvad W. Shakespeare´i «Hamleti», F. Zelleri «Isa» ja I. Bergmani «Saraband» lavastuste kujund.»

...

«Teatrielu 2018» kogumiku koostajad on Madli Pesti ja Marie Pullerits, kroonika ja statistika on koostanud Tiia Sippol, keeletoimetaja Mari Tuuling, kujundaja Kersti Tormis. Väljaandjad Eesti Teatriliit ja Eesti Teatri Agentuur.

«Teatrielu 2018» mõtestab möödunud teatriaastat ning pakub lugejaile mitmete ootamatute ja isikupärase käekirjaga autorite subjektiivseid vaatepunkte eesti teatrile läbi 2018. aasta olulisemate suundumuste, silmapaistvamate nähtuste, põletavamate valdkonnasiseste küsimuste ja ka võimalike edasiste suundade. Ülevaate möödunud sõnateatriaastast annab teatrikriitik Annemari Parmakson, Tartu ülikooli teatriteaduse professor Anneli Saro jätkab «Sajandi loo» koostöölavastuste analüüsimist ning spetsiifilisema sissevaate «Sajandi loo» lavakujundustesse teeb lavastuskunstnik Liina Unt. Teatriteaduse magister Katarina Tomps teeb ülevaate Tartu ja Eesti teatrimaastikku raputanud Tartu Uue Teatri kümneaastasest tegevusest, teatriuurija Madli Pesti vaatleb samuti kümneaastaseks saanud loovkirjutamiskooli Drakadeemia olulisust meie näitekirjanduse edendamisel. 2018. aasta eesti kirjanduse adaptatsioonidesse näitekirjanduses teeb sissevaate dramaturg Priit Põldma. Muusikateatriaastat analüüsib muusikaajakirjanik Anne Aavik, juubeliterohkest balletiaastast kirjutab rahvusballeti artist Triinu Upkin ning tantsurubriigis kirjutab praktikuna praktikast kaasaegse tantsu koreograaf ja liikumisjuhendaja Liis Vares. Kirgliku ülevaate oma tegevuse lõpetanud Teater NO99 14-aastasest elueast ja olulisusest kunstiväljal annab kunstnik Jaan Elken.

Rohkete fotodega illustreeritud «Mälu» rubriigis kirjutab Soome teatriuurija Mikko-Olavi Seppälä Liina Reimani seni põhjalikult uurimata loomingulisest tegevusest Soomes ning teatriteaduse magister Anne-Liis Maripuu toob lugejani Eesti tantsuloos seni teadmata informatsiooni Eesti tantsijannade aktiivse ja kõrgetasemelise tegevuse kohta 1920. aastate Saksamaal.

Tagasi üles