Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/09/17/12567314t1h1ef3.jpg)
Kas sulle meeldiks, kui sa saaks elus kõike juhtida pelgalt oma hingamist kohandades? Raamatus «Lihtsalt hinga» tutvustab tuntud hingamistöö edendaja Dan Brulé erinevaid hingamistehnikaid, mille abil ta on enam kui viiekümnes riigis aidanud inimestel ärevust maandada, edukam ja tervem olla.
Brulé, kes novembrikuus Eestit külastab, kirjeldab raamatus lihtsaid, ent uudseid teadmisi, mida tippsportlased, võitluskunstide meistrid, eriväelased, päästetöötajad ja vaimsed joogid alati teadnud on – hingamist reguleerides on võimalik muuta oma emotsionaalset ja füsioloogilist seisundit.
Postimees avaldab hingamisguru õpetlikke tsitaate.
- Hingamistöö on teadvustamine ja teadliku hingamise abil enda tervendamine ja arendamine, ärkamine ning hinge, meele ja keha transformeerimine.
- Pole vahet, mis meetodit sa kasutad või mis nime sa sellele annad: igasugune tervenemine, positiivne muutus, emotsioonide vabastamine või muutus käitumismustrites - igasugune kasvamine ja areng – taandub ühele neist kolmest elemendist (teadlikkus, lõõgastumine, hingamine).
- Selleks, et su keha puhata ja lõõgastuda saaks, pead sa mõtlemise vaigistama. Sinu tavateadvus on tulvil vaimset müra ja tegevust - see ei lase kehal lõõgastuda. Seepärast on loodus ette näinud, et igal ööl peab su mõistus mõneks ajaks taanduma.
- Kui inimesed hakkavad jõuliselt hingama, siis nad tavaliselt ei lõõgastu. Kui nad on täielikult lõõgastunud, siis nad ei hinga jõuliselt ja tugevalt. Mida jõulisemalt nad hingavad, seda vähem lõõgastuvad; mida sügavamalt lõõgastuvad, seda vähem nad hingavad. Vaja on saavutada vastupidine - mida sügavamalt sa hingad, seda sügavamalt lõõgastud, mida sügavamalt lõõgastud, seda sügavamalt hingad.
- Kui on vaja ennast kontrollida - oma meelt, keha, emotsioone, rühti või käitumist - tuleb alustada oma hingamise kontrolli alla saamisest.
- Inimesed küsivad, kas hingata tuleks nina või suu kaudu. Nina on selleks, et selle kaudu hingata. Loodus on nina selleks otstarbeks loonud. Ninas asuvad karvakesed, mis filtreerivad tolmu, ja limaskesta membraanid, mis püüavad kinni mikroskoopilised osakesed. Nina puhastab õhku ning vastavalt olukorrale kes soojendab või jahutab seda.
- Kui hingamine eksleb, on ka meel ebakindel. Kuid kui rahuneb hingamine, valdab mõtteid rahu. Seepärast tuleb õppida oma hingamist kontrollima.
- Hingata saab stressi vähendavalt, aga ka kasvatavalt ja võimendavalt. Sügav ja aeglane hingamine on «stressivastane».
- Kaasaegne elu eeldab, et me areneme ja kasvame pidevalt. Energia juhtimine on üks neist oskustest, mida ellujäämiseks õppida on vaja.
- Kui kehas on liiga palju tundeid, siis me hakkame ennast alla suruma. Kui kehalised tundmused paisuvad liiga suureks, hakkame liiga palju mõtlema. Loovus ei sünni peas, vaid meis tervikuna. See tuleb südamest. See tulebki emotsioonidest ja tunnetest ning kui me püüame intensiivseid tundeid vältida, lõikame end kehast ja seega ka oma loomingulisusest ära.