Tänapäevased raamatukogud pakuvad tohutult võimalusi, millest eestlased end teadmatusest ilma jätavad

Lihula raamatukogu.

FOTO: Mailiis Ollino / Pärnu Postimees

Raamatukogu peamine eesmärk on muidugi laenutada lugejatele välja raamatuid. Kuid kaasaegsed suuremad raamatukogud pakuvad ka väga palju muid teenuseid – näiteks saab seal õppida keeli ja nutiseadmete kasutamist, laenata endale koju pille, vaadata filme, külastada kontserte, osaleda lugemisklubides ja teha veel paljugi muud huvitavat.

69-aastane Leili Küttner ja 81-aastane Taso Erima on juba aastaid lugejad Tallinna Keskraamatukogus. Mõlemad kasutavad aktiivselt selle raamatukogu teenuseid ja on väga rahul. «Mina hakkasin selles raamatukogus käima tegelikult juba tudengipõlves, 1971. aastal,» jutustab Leili. «Seejärel külastasin rohkem Eesti Rahvusraamatukogu – töötasin 40 aastat saksa keele õpetajana ning käisin sageli koos oma õpilastega saksa lugemissaalis.» Keskraamatukogu avastas Leili uuesti mõned aastad tagasi, kui selles raamatukogus asus tööle tema tütar Leelo.

Taso Erima on Tallinna Keskraamatukogus lugeja 2000. aastast peale. «Enne seda kasutasin praeguse TLÜ raamatukogu teenuseid, aga sealt ei saanud toona kahjuks raamatuid koju laenata,» tõdeb Taso, nentides, et just vajadus selle järele sai otsustavaks, miks ta Tallinna Keskraamatukogus käima hakkas.

Programm paneb lugema

Leili Küttner on aktiivne raamatute laenutaja, samuti osaleb ta 60+ inimestele mõeldud tegevus- ja vestlushommikutel «Õnnelik seenior» ning lugemisprogrammis «Raamatuga kevadesse». Eriti rõõmus on ta viimase üle. «Just tänu sellele olen regulaarselt lugema hakanud ning pealekauba avastanud raamatuid, mis muidu ilmselt ise kuidagi minu kätte ei oleks sattunud,» kinnitab ta. Näiteks kiidab ta väga Colum McCanni romaani «Tantsija», mis räägib Nõukogude Liidu populaarsest ja andekast balletitantsijast Rudolf Nurejevist. «Ta oli väga eriline inimene, eriline nii oma ande kui suure pühendumuse poolest,» ütleb Leili, lisades et tal on tõesti hea meel, et programm teda muuhulgas ka seda raamatut lugema suunas. Ka Mait Agu inimesena avastas ta just tänu ühele ühiselt loetavale raamatule. «Loodan väga, et programm jätkub ka järgmisel hooajal,» sõnab ta, lootes siis sügisel juba uutel teemadel põnevat lugemisvara avastama asuda.

Lisaks pakkus Leilile suurt huvi möödunud aastal toimunud ürituste sari «Muinasjutt algab», kus tutvustati Euroopa muinasjututraditsiooni ajaloolist tausta.

Enne reisi tuleb infot koguda

Taso Erimale aga meeldivad väga Keskraamatukogus toimuvad klassikalise muusika kontserdid, näiteks kontserdisarjas «Kammermuusikud linnas» on ta kuulamas käinud mitmeid alles uusi ja alustavaid soliste, kes just oma sealsetelt esimestelt esinemistelt tuule tiibadesse on saanud.

Taso hindab kõrgelt raamatukogude abi ka isiklike uurimustööde tegemisel. Tema ja tema kaasa Tiiu Ustaal on väga aktiivsed reisijad ning kahekesi on rännatud läbi vähemalt pool maailma, külastatud Hiinat, Jaapanit, Marokot, Hispaaniat ning veel tohutult teisi riike. Just reisimine paari 25 aasta eest kokku viiski. «Enne igat reisi uurin põhjalikult sihtkoha kohta, püüan leida nii palju infot kui võimalik,» räägib ta. «Siinjuures on mulle abiks mitmed suuremad raamatukogud: Tallinna Keskraamatukogu ja Eesti Rahvusraamatukogu.»

Nutikoolitused ja mälutreeningud

Leili meelest on spetsiaalselt seenioridele mõeldud üritused heaks kohtumisvõimaluseks soliidsemas vanuses inimestele. «Need on väga huvitavad, sest nende raames toimuvad mitmesugused loengud ja kohtumised põnevate inimeste, näiteks kirjanikega,» selgitab ta. «Selles sarjas toimuvad regulaarselt ka mälutreeningud, mida seenioridel võib ikka tarvis minna. Ja loomulikult on olulisel kohal nutikoolitused – «kiusasin» hulk aega lapsi ja lapselapsi, kuna ei osanud oma seadmeid kasutada, aga raamatukogus sai selle kiiresti selgeks.» Leili lisab, et õnneks leidub Eestis palju raamatukogusid ja igaühel neist on omad huvitavad võimalused, seega tasuks kindlasti uurida ja tutvuda, missuguseid üritusi ja koolitusi üks või teine raamatukogu pakub.

TÜ raamatukogu kolmanda korruse puhkeala.

FOTO: KRISTJAN TEEDEMA

Mida siis raamatukogudes teha saab?

Eesti Rahvusraamatukogu

  • Rahvusraamatukogus on viiendal korrusel koosolekute ruumid, mida kõik registreerunud lugejad endale veebist ette broneerida saavad. Ruumid on erineva suurusega, valgusküllased ja tänapäevase tehnikaga varustatud. Ruumid sobivad nii raamatuklubi kohtumiseks kui ka näiteks rühmatöödeks ja suurema seltskonnaga reisipiltide vaatamiseks. Nende kasutamine on tasuta.
  • Raamatukogu kaheksandal korrusel on klaveriruum, mida saab väga väikese tasu eest kasutada. Kui klaverimängu oskus värskendamist vajab ja kodus klaverit pole, siis see on väga mõnus võimalus.
  • Rahvusraamatukogus tegutseb VAT Teater, kus etendusi saab nautida pea iga päev.
  • Loodusõhtud toimuvad Eesti Rahvusraamatukogu suures saalis igal esmaspäeval oktoobrist aprillini.
  • Majas on seitse galeriid, ära märkimist väärib Wiiralti galerii, kus saab näha Eesti ühe tuntuima kunstniku originaalteoseid ja Eesti Vabariigi teenetemärkide galerii viiendal korrusel. Galeriidest leiab maali- ja fotonäitusi nii Eestist kui mujalt maailmast.
  • Lisaks on majas mõnus kohvik ja lõunasöögibuffee Poogen.

Tallinna Keskraamatukogu

Tallinna Keskraamatukogul on kolm teenindusosakonda (eestikeelse kirjanduse osakond, võõrkeelse kirjanduse osakond ja muusikaosakond), 17 haruraamatukogu ja raamatukogubuss Katarina Jee. Lisaks kolm e-raamatukogu: ELLU, OverDrive ja RBdigital.

  • Koduteenindus on teavikute koju toomise teenus, mida raamatukogu pakub Tallinna elanikele, kelle tervislik seisund ei võimalda raamatukogu külastada. Teavikuid tuuakse koju üks kord kuus ja korraga saab laenata kuni 30 teavikut. 
  • Kännukuke raamatukogus tegutseb innovatsioonilabor. Laboris on võimalik kasutada 3D-printerit Ultimaker 2+, graafikalauda WACOM Cintiq 22HD, kilelõikurit Roland GS-24 ja termopressi Siser TS-BASE. Innovatsioonilaboris on kõigil huvilistel võimalik raamatukoguhoidja abiga saada kogemus kaasaegsete seadmete ja arvutiprogrammidega.
  • Sõle raamatukogu pakub võimalust kasutada õmblustuba, kus soovijate kasutuses on lisaks õmblusmasinale suur laud lõigete joonistamiseks ning aurutriikraud. Raamatukogus on võimalik kohapeal kasutada ja koju laenata õmblemisalast kirjandust, lõigete võtmiseks on aga olemas moe- ja käsitööajakirjad.
  • Muusikaosakonnast koju laenata kitarri, akordioni, viiuli jpt muusikainstrumente ja –tarvikuid, raamatuid, noote, helisalvestisi, ja videoid. Filme vaadata, plaate kuulata ja videomänge mängida saab ka kohapeal.
  • Laenata saab ka spordi- ja liikumisvahendeid, kolmeks nädalaks ja kuni kolm vahendit korraga. Valikusse kuuluvad muuhulgas näiteks hantlid, kõndimiskepid, joogamatt, jalg- ja korvpall, pulsikell, rula, sammulugeja ja palju muud.
  • Raamatukogudes tegutsevad mitmed huvitavad ringid ja klubid – rootsi, saksa, hiina, korea, hispaania, prantsuse ja vene keele vestlusringid, eesti keele kohvik keele harjutamiseks, võro keele kohvik, lauamänguklubi, lugemisklubid igale vanusele, reisiklubid, kirjutamise klubi ning robootikaringid.
  • Raamatukogus toimub sageli mitmesuguseid koolitusi, näiteks 3D- printimise koolitus, graafikalaudade koolitus, e-lugerite ja e-raamatukogude tutvustused, arvuti algõpe, sugupuu uurimise koolitus, ID-kaardi kasutamine ja palju muud.
  • Edukalt on tegevust alustanud projekt «Õnnelik seenior – tegevus- ja vestlushommikud raamatukogus». Projekti eesmärk on pakkuda seeniorile võimalust olla sotsiaalselt aktiivne ühiskonnaliige, ja selle raames toimuvad regulaarselt tegevus- ja vestlushommikud ning kohtumised mälutreeneriga.

Tartu Linnaraamatukogu

Tartu Linnaraamatukogul on lisaks keskkogule kolm harukogu – Annelinna, Karlova-Ropka ja Tammelinna, 2019. aastast alustas veel neljaski Ilmatsalus.

  • Koduteenindust pakub Tartu Linnaraamatukogu eakatele ja puudega inimestele alates 1994. aastast. Raamatukogubussiga viiakse raamatud lugejale koju kord nädalas.
  • Veelgi pikema ajalooga on suvine rannaraamatukogu. Rannas lugemisvara pakkumine sai alguse juba 1970ndatel, vaheaegadega toimub see tänaseni.
  • Seemneraamatukogu on seemnete kogu, mille hulgast huviline saab meelepärased seemned välja valida, laenata ja kodus külvata. Tagastamistähtaegu ja viiviseid seemneraamatukogus pole. Raamatukogu käivitajate eesmärk on ka aiandusega seonduvate teadmiste ja kogemuste jagamine, olgu see siis näiteks külvamine,  taimeliikide ja -sortide valimine, orienteerumine aiandusalases kirjanduses vms.
  • Pillilaenutus ehk pillitutvus. Raamatukogust saab koju laenata näiteks kitarri, ukulele või löökpilli. Koos instrumentidega saab kaasa noote ja õpikuid.
  • Tegevustubades saab tutvust teha näiteks õmblemise, 3D mudelduse ja printimise, filmi- ja slaidiskanneri, köitmise ja virtuaalreaalsusega.
  • Raamatukogus  tegutsevad ringid, klubid ja kohvikud, näiteks eesti keele kohvik, kirjanduskohvik, noorte pop-up kirjanduskohvik, lemmikloomaring lastele, lauamänguõhtud suurtele ja väikestele, kunstiring täiskasvanutele, meisterdamisklubi, õmblusring ning küberring lastele-noortele.

Pärnu Keskraamatukogu

Pärnu Keskraamatukogul on kaks raamatukogu Pärnus ning lisaks veel 11 haruraamatukogu. Neist kaks asub Pärnu linnas, üheksa aga erinevates osavaldades.

  • Tegutseb koduteenindus liikumispuude või vigastusega inimestele. Iga kuu viimasel neljapäeval viiakse huvilistele koju kätte raamatud, mida soovi korral saab ka pikendada. Koduteeninduse kliente on ka näiteks hooldekodudest.
  • Arvutiabi seenioridele toimub kaks korda kuus. Selle raames saab küsida nõu ja abi mitmesugustes nutiseadmetega seotud küsimustes, ka näiteks telefoni seadistamise, piltide saatmise või digiallkirja andmise kohapealt.
  • Iga kuu teisel neljapäeval tuleb kokku raamatuklubi. Iga kord on mingi teema, mille kohta teevad eestvedajad ülevaate ning klubiliikmed jagavad omi muljeid. Tutvustatakse ka uudiskirjandust, mida kohe saab lugemiseks laenata.
  • Raamatukogul on tore koostöö hooldekoduga. On toimunud ettelugemisi hooldekodu asukatele, neid on külastamas käinud teraapiakoerad, peagi on plaanis joonistada 3D pliiatsitega – see meeldib igas eas inimestele.
  • Nii lastele kui täiskasvanutele toimuvad erinevad töötoad (hiljuti oli just näiteks kinkekaardi valmistamise töötuba).
  • Toimuvad ka muusikateemalised loengud täiskasvanutele, kirjanduslikud mälumängud ning infootsingu koolitused lastele ja noortele.
  • Raamatukogu on populaarne koht mitmesuguste näituste korraldamiseks.
Tagasi üles