Kes kardab e-raamatut?

Kirjanik Stephen King hoiab käes lugerit Amazon Kindle 2.

FOTO: MIKE SEGAR / Reuters / Scanpix

Suur osa meie elust on kolinud helendavate ekraanide taha. Nii ka hulk raamatutest. Analüütik Maali Käbin kirjutab Statistikaameti blogis lähemalt, kes on need inimesed, kes eelistavad krõbisevate raamatulehekülgede keeramise asemel saada oma lugemiselamuse kätte digiseadmest.

Statistikaameti korraldatud kultuuris osalemise uuringu andmetel oli 2017. aasta jooksul raamatuid lugenud 69 protsenti Eesti elanikest ja 44,5 protsenti oli endale raamatuid ka ostnud. E-raamatuid oli soetanud 5,4 protsenti Eesti inimestest.

Iga aastaga ilmub Eestis üha rohkem e-teoseid. Näiteks aastal 2018 anti Eestis välja 1628 e-raamatut, seda on eelnenud aastaga võrreldes ligi veerandi võrra rohkem.

E-raamatuid eelistavad mehed ja noored

E-raamatuid loevad meelsamini mehed (13,9 protsenti), naistest eelistab digiraamatuid  6,6 protsenti. E-raamatud on populaarseimad 20–29-aastaste hulgas, kellest 17,5 protsenti eelistab lugeda e-raamatut. Iga neljas selles vanuses mees valiks pigem e-raamatu kui võtaks kätte paberraamatu.

FOTO: Statistikaamet

Kui palju e-raamatuid ostetakse?

Andmed näitavad, et lugemishuvi ei mõjuta kuigivõrd, kas raamat on digitaalne või paberil. E-raamatute ostjad on ka üldiselt kirglikud raamatulugejad: 72,6 protsenti neist, kes ostsid e-raamatuid, olid viimase aasta jooksul soetanud endale ka paberraamatuid. Paberraamatute ostjatest ostis e-raamatuid 8,7 protsenti.

Aasta jooksul ostis 57 protsenti e-raamatu lugejatest kuni kolm e-raamatut, 19 protsenti neli kuni kuus e-raamatut ning ligi veerand lugejatest soetas vähemalt seitse raamatut. Ostetud paberraamatute arv oli sarnane – üle poolte raamatulugejatest ostis kuni kolm paberraamatut ja vähem oli neid, kes soetasid endale rohkem raamatuid.

FOTO: Statistikaamet

Kõige innukamalt soetavad endale e-raamatuid 45–64-aastased e-raamatuhuvilised, kellest peaaegu pooled ostsid aasta jooksul vähemalt neli e-raamatut. Tagasihoidlikumalt ostavad endale digiraamatuid vähemalt 65-aastased lugejad ja ka nooremad, 15–24-aastased. Eakamad eelistavad raamatuid lugeda rohkem paberilt ja laenutada teoseid raamatukogudest, kuid noored, kes ise veel ei teeni, ei taha kulutada raha e-raamatutele.

Kui palju raha kulub e-raamatutele?

E-raamatute ostjatest kulutas 40 protsenti vastanutest aastas digiraamatutele kuni 20 eurot ning 41 protsenti vastanutest 21–100 eurot. Leidus ka eriti tulihingelisi e-raamatusõpru, kes olid aasta jooksul digilugemisse investeerinud üle 500 euro.

Kas e-raamatute populaarsus suureneb või väheneb? Kas ka järgmistel aastatel antakse Eestis välja järjest rohkem e-raamatuid? Kas tulevikus väheneb eakamate e-raamatupelglikkus? Neile küsimustele annab vastuse juba 2020. aastal korraldatav kultuuris osalemise uuring ning statistikaameti järgmiste aastate regulaarstatistika.

Allikad:

* Väljaantud e-raamatute arv põhineb rahvusraamatukogu sundeksemplaride andmetel.

* E-raamatute eelistamise ja ostmise andmed on pärit 2017. aastal korraldatud  kultuuris osalemise uuringust.

Tagasi üles