:format(webp)/nginx/o/2019/10/09/12637695t1h41da.jpg)
Oktoobrikuu oma hallaste hommikute, maheda päiksepaiste ja värvimuutvate lehtedega võib olla vägagi võluv, aga kui üha lühenevad päevad, vihmahood ja langevad kraadid tuppa kamina ja teetassi juurde sunnivad, siis pole paremat õdususe loojat kui hea muinasjutt, mis nii lapsed kui täiskasvanud maagilisele maale juhatab.
Muinasjuttude kuulamisest ja lugemisest ei tüdi vist keegi, eriti kui raamatupoe letid täituvad üha uute ja uute kogumikega. Siiski pole kõik kuld, mis hiilgab, ning sageli jõuavad poodi ka raamatud, milles muinaslood nõnda nülitud, et nende algsest võlust enam midagi alles pole. Õnneks on piisavalt neidki kogumikke, mis jutugurmaanidel silma särama panevad. Muinasjutud pakuvad aga peale emotsioonide nii mõndagi. Ehk nagu Läti ülikooli doktor Guntis Pakalns «Läti muinasjuttude» eessõnas kirjutab, «aitavad muinasjutud lastel täiskasvanuks saada ja täiskasvanutel – vastutada selle eest, mis siin maailmas toimub.»
/nginx/o/2019/10/09/12637691t1h85a4.jpg)
Angela McAllister. «Loomalugusid. 50 muinasjuttu kogu maailmast». Tõlkinud Ilme Rääk, illustreerinud Aitch. Kirjastus Koolibri, 2019.
Raamatu poolsada muinaslugu on jaotatud maailmajagude kaupa kuude plokki. Igaühes neist on kümmekond lugu, mille tegelasteks on erinevate paikade loomad. Nende seas leidub nii metsa- kui koduelukaid, linde ja kalu, konni ja putukaid. Rikkalik ja kirev tegelaskond on olnud suurepäraseks inspiratsiooniallikaks Rumeenia kunstnikule Aitchile. Tema imekenad detailirikkad pildid aitavad lugudes jutustatu elavalt silme ette maalida.
/nginx/o/2019/10/09/12637685t1hf3d5.jpg)
«Õnnõotsja/Õnneotsija. Terje Lillmaa lapsepõlve muinaslood». Koostanud Risto Järv, illustreerinud Epp Margna. Kirjastus EKM Teaduskirjastus, SA Setu Kultuuri Fond, 2018.
Selles vahvas kogumikus on räägib Setumaa jutuvestja Terje Lillmaa (s. 1970) edasi oma lapsepõlve jutuvestjailt kuuldud palasid. Risto Järv, tuntud rahvaluuleuurija, on need tema käest koos üliõpilastega aastail 2004–2005 välitöödel üles korjanud ja siis raamatuna välja andnud. Seepärast on teose lõpus ka arhiiviviited, millest tavalugeja end häirida ei pruugi lasta, kuid uurijad palju väärtuslikku ainet leiavad.
Enamiku juttude keskmes on loomad-linnud-putukad, vähem on lugusid inimtegelastega. Kogumikust leiab nii vanu häid tuttavaid, nagu rebane kalakoormaga, kui ka neid, millega lugejad esmakordselt kohtuvad. Eriti vahva on see, et lood on esitatud paralleelselt eesti keeles ja setu murdes, mis võimaldab lastega koos läbi viia rohkelt ühistegevusi.
/nginx/o/2019/10/09/12637688t1h4b84.jpg)
Ernst Peterson-Särgava. «Ennemuistsed jutud Reinuvader Rebasest». Illustreerinud Katrin Ehrlich. Kirjastus EKM Teaduskirjastus, 2019.
Kes meist ei teaks lugusid reinuvader rebasest, tema sekeldustest ja kavalatest plaanidest? Nüüd on need tuntud muinasjutumeistri Ernst Peterson-Särgava kogutud ja töödeldud muinasjutud uue raamatuna välja antud. Teos algab autori eessõnaga «Hakatuseks», mis kirjutatud 1947. aasta väljaandele. Järgnevad lood kirjeldavad, kuidas rebane eide-taadiga tuttavaks saab ning milliseid seiklusi elu jooksul üle elab. Raamatu viimane lugu «Rebase ots» toob sisse ka nukramaid noote. Teiste tegelastena esinevad igasugu metsa- ja taluloomad, inimestest eit, taat ja külarahvas.
Lõpus on Risto Järve saatesõna, milles raamatu autorile ja tema loomingule ka pisut põhjalikum pilk heidetakse. Uued kaasahaaravad illustratsioonid on maineka raamatukunstniku Katrin Ehrlichi looming.
/nginx/o/2019/10/09/12637687t1hcf56.jpg)
«Läti muinasjutud». Koostanud Inga Karlsberga, illustreerinud Gita Treice, tõlkinud Contra. Kirjastus Hea Lugu, 2019.
Tüüpilised, populaarsed ja levinud läti muinasjutud. Enamasti on tegemist imemuinasjuttudega, millel Eestiski tuntud kujusid. Võluesemed, ootav printsess või kosilane nastik Messinghabe, Kuldne laev, Kartmatu ja kuradid jpt toovad meie ette lähedal asuva, kuid viimasel ajal siiski vägagi kaugeks jäänud naabermaa.
Raamatu lõpus olevad kommentaarid aitavad tõelisel muinasjutusõbral saada aimu läti muinasjuttude uurimisest ja levinumatest muinasjututüüpidest. Sellest lähtuvalt saavad raamatus esitatud muinasjutud ka lühikese analüüsi osaliseks.
/nginx/o/2019/10/09/12637689t1hdf9d.jpg)
«Nupukas poiss, kummitav mägi ja maa-alune loss. Läti muistendeid ja teisi rahvajutte». Illustreerinud Maari Soekov, tõlkinud Contra, Aive Mandel, Kristi Salve, Lembit Vaga, Livia Viitol. Kirjastus Libri Livoniae, 2018.
Nii nagu Eesti, tähistas ka Läti Vabariik mullu 100. sünnipäeva. See kogumik on valminud selleks tähtsaks päevaks, ühtlasi on aga ka läti rahva suurepärane kingitus eesti lastele ja miks mitte ka pisut vanematele lugejatele. Raamat aitab meil heita pilgu meie heade lõunanaabrite rahvapärimusse. Kogumikku on liidetud kümneid legende, muistendeid jm rahvajutte. Nende seas on lugusid, mis vaid paar hetke lugeja ajast võtavad, kui ka pikemaid, mitmest osast koosnevaid. Vahvat lugemist leiab niisiis igaüks. Raamatu järelsõna «Pilk lõunanaabrite jutuvarale» pärineb folklorist Kristi Salve sulest.
Rohkem raamatusoovitusi leiad Eesti Lastekirjanduse Keskuse kodulehelt (www.elk.ee).
/nginx/o/2019/03/13/11863860t1he230.jpg)