Kuidas heroiiniga köha leevendada

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

FOTO: Shutterstock

Argo Peepson tutvustab Thomas Hager raamatut «Ravimid, mis muutsid maailma. Meditsiini ajalugu kujundanud taimed, pulbrid ja tabletid». Teose on tõlkinud Kaido Kangur, toimetanud Annika Oras.

Kui umbes kakssada aastat tagasi õnnestus imikul pääseda sünnitusega seotud ohtudest ja ta elas üle massiliselt levivad rõuged, leetrid, läkaköha jmt nakkushaigused, siis tal vedas. Sest täiskasvanuna olid teda ootamas juba koolera, vesitõbi, sarlakid, kopsutiisikus ja suur hulk kõikvõimalikke muid tõbesid, millest me praegusajal suurt midagi ei tea.

FOTO: Raamat

Alates 1970. aastate lõpust pole kogu maailmas olnud ühtki rõugetesse haigestumist, kuigi veel kümnend varem suri kokku 15 miljonist nakatunust ligikaudu kaks miljonit. Tänu ravimitele, vaktsiinidele ja antibiootikumidele ei pea inimene enam abitult haigust «ootama». Mõistagi ei puudu ka varjuküljed – näiteks sureb ravimite üledoosi igal aastal maailmas umbes 200 000 inimest. «Ükski ravim pole hea, ükski ravim pole halb – iga ravim on mõlemat,» ütleb Thomas Hager.

Autor avab raamatus mõnede ravimite saamisloo, jättes kõrvale tavapärased meedialemmikud nagu penitsilliin või aspiriin. Juttu tuleb oopiumist tema kõikvõimalikel kujudel, rõugevaktsiinist, kloraalhüdraadist (uinutitilgad), aga ka antibeebipillidest, Viagrast ning kolesterooliravimitest. Järelloos heidab Hager põgusa pilgu tulevikku, mis kuulub muu hulgas digitaalsetele ravimitele ja personaalmeditsiinile.

Enne 1930. aastaid võis ravimi pähe müüa ükskõik mida, peaasi, et see kedagi ei tapaks – kas ravim toimis või mitte, ei huvitanud kedagi. Oopiumiga tembitud unetusvastane siirup oli vabalt saada, köha raviks pakuti heroiiniga köhakomme. Ja veel enne seda raviti rõugeid aadrilaskmise, kõhulahtistite ja oksendamise esilekutsumisega. Kuni jõuti vaktsineerimiseni.

Raamatus käsitletu pole lõplik nimekiri ajaloo kõige olulisematest ravimitest – seda polegi võimalik koostada –, vaid subjektiivselt valitud kümmekonna tähelepanuväärse ravimi lugu, mis on eelkõige seotud meeldejäävate inimeste ning värvikate sündmustega. Tegu on meelelahutuslikult hariva lugemisega, mis avab nii meditsiini ajalugu kui maailma muutnud ravimite (saamis)lugu.

Artikkel ilmus esmakordselt Eesti Kirjastuste liidu ajalehes «Raamat».

Tagasi üles