:format(webp)/nginx/o/2019/10/14/12652588t1h90ed.jpg)
Kirjastus Sinisukk avaldas Nadia Muradi memuaarid «Viimane tüdruk».
Ilmus Nobeli rahupreemia laureaadi Nadia Muradi lugu vangipõlvest ja võitlusest Islamiriigi vastu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/10/14/12652613t1hec92.jpg)
«Enamasti langesime ühe ja sama vägivalla ohvriks. Meid osteti turult või kingiti uuele värvatule või kõrgele ülemale, kes viis meid oma koju, vägistas ja alandas, enamikku meist ka peksti. Siis müüdi või kingiti meid edasi, vägistati ja peksti jälle, siis müüdi või kingiti järgmisele sõdalasele, kes meid omakorda vägistas ja peksis, ning müüdi või kingiti, vägistati ja peksti ikka edasi, kuni me olime veel piisavalt ihaldusväärsed ja elus,» toob autor näite sellest, mida ta on pidanud üle elama.
Nadia elab koos oma perekonnaga Põhja-Iraagis väikeses jeziidide külas nimega Kocho. 2014. aastal tungib ISIS Nadia kodukülla ning hävitab kõik, mis nende teele jääb. Naise ema ning vennad hukatakse ning Nadiast saab inimkaubanduse ohver. Naist müüakse turgudel ja Facebookis vaid tühiste summade eest.
«Viimane tüdruk» on Nobeli rahupreemia laureaadi Nadia Muradi kannatusterikas lugu, mis räägib jõhkrast ja verisest jeziidigenotsiidist ning vapra tüdruku võitlusest Islamiriigi vastu.