Psühholoog ja unetehnoloog Kene Vernik on unemeditsiiniga tegelenud juba 9 aastat. Tänu sellele on tal unetuse raviks palju praktilisi nõuandeid ja teadmisi, mis nüüd on koondatud harivasse käsiraamatusse «Hea une teejuht».
Unetehnoloog Kene Vernik: krooniline unevõlg on nagu vähihaigus
Unemaailm on Kene Vernikule pakkunud aastaid palju põnevat avastamist ja ta ise magab enda sõnul väga hästi. Paraku ei ole psühholoog sama märganud suure osa eestlaste kohta, Kelle käitumisharjumused teda muretsema panevad. Näiteks näitab ainuüksi väljakirjutatud uinutite statistika, et asi on tõsine, kui juba kümnel protsendil inimestest on kodus uinutid, rääkimata laenatud ravimitest. Tõsine probleem on ka öise hingamishäire uneapnoega, mida esineb järjest enam nii täiskasvanutel kui lastel.
«Hea une teejuht» pakub ohtralt nõuandeid, kuidas unetervise eest hoolitseda. Lisaks on teoses üksjagu teooriat, et lugeja und paremini mõistaks ja võtaks seda tõsiselt. «Eestis ei ole sellist analoogset raamatut. Julgeks öelda, et mujal maailmas samuti mitte,» märgib Vernik. «On palju erinevaid eneseabiraamatuid, kuid nii spetsiifiliste tehnikatega pole ma veel kuskilt lugenud. Eesmärk on ikka aidata inimesi ja veidikene raputada neid, et uni ei ole meile loodud lihtsalt unenägude nägemiseks.»
Krooniline unetus on ohtlik
Mõned inimesed ütlevad, et nad ei vajagi palju und ja peavad seda isegi uhkuse asjaks, kui nad magamise arvelt aega kokku hoiavad. Kuigi inimese unevajadus on individuaalne, vajab keskmiselt täiskasvanu Verniku sõnul siiski 7-9 tundi und ööpäevas. Kui inimene neid unetunde igapäevaselt kätte ei saa, jääb ta unevõlga.
«Krooniline unevõlg on nagu vähihaigus, mis tasa ja targu hiilib ja hävitab inimese keha,» hoiatab terapeut. «Tema kognitiivne võimekus langeb, tekib stress ja ärevus, südamehäired, meeleolu kõikumised. Inimene ise seda kohe ei taju – kuid parema enesetunde nimel hakkab ta kasutama kehas lisaressurssi, mis kurnab veelgi rohkem, seni kuni mõne kindla diagnoosini välja. Seega arukas inimene võiks igal juhul oma unerütmi korras hoida, et mitte jõuda täieliku kokkulangemiseni.»
Sagedasti jõuavadki inimesed unetehnoloogi vastuvõtule pika ja kurnava unetuse tõttu. Nii mõnigi saab indu abi otsimiseks alles siis, kui on tekkinud juba unetusega kaasuvad meeleoluhäired nagu ärevushäired ja depressioon. Tihti küsitakse nõu ka siis, kui väikelapsel on probleeme lasteaias lõunauinakutega ning kui inimest valdavad unerütmi häired seoses vahetustega töö või hilise une sündroomiga.
Reeglitest kinnipidamine aitab
Kuigi iga probleem on erinev ja erinevas vanuses inimeste puhul tuleb arvestada eri asjaolusid, kehtivad Verniku sõnul kõigile mitmed ühised reeglid. «Uni tuleb hoida kindlas rütmis, ka nädalavahetusel,» toonitab ta. «Päeval peab piisavalt liikuma. Valgus peab olema hea intensiivsusega ning piisavalt palju ja kaua, kogu päeva ulatuses. Ei tohi manustada üleliia erinevaid ergutavaid aineid – kohvi, nikotiini, alkoholi ja suhkrut,» loetleb ta.
Kui inimene oma unehügieeni eest sugugi ei hoolitse ja mõtleb vaid edasi kannatada, on sel tõsised tagajärjed, sest unevõlga jäädes hakkavad tekkima nii unehäired kui teised terviseprobleemid. Arsti juurde tasub pöörduda siis, kui inimesel esineb akuutne unetuse episood, mil ta pole lühiajaliseltki saanud magada juba kaks nädalat. «Siis ma soovitan juba spetsialisti juurde tulla,» lisab Vernik. «Sellisel juhul võib juhtuda, et inimene on ise hakanud tegema midagi sellist, mis hoiab unetuse episoodi alal.»
***
Uus raamat «Hea une teejuht. Praktiline käsiraamat unetusest jagu saamiseks» aitab korrastada ühte kõige olulisemat tegevust ehk magamist ehk unetervise eest hoolitsemist. Raamat on täis soovitusi ning spetsiaalseid tehnikaid ja harjutusi, mida üks rahutu magaja võiks läbi teha.
NB! Raamatu «Hea une teejuht» esitlus toimub Tallinnas Solarise Apollos 22. oktoobril kell 18. Autoriga vestleb Ingrid Peek. Tartus toimub esitlus 29. oktoobril kell 18 Tartu Kaubamaja Apollos.