Anneli Jalava pani kokku albumi «Eesti rahva rõivad», milles on 170 etnograafilist fotot. Nende autorid on seitse enne 1940. aastat tegutsenud Eesti kultuuriloos väga olulist professionaalset ja nimekat fotograafi.
Pildid ajaloost: Eesti professionaalsete fotograafide tööd meie pärandkultuurist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
CHARLES BORCHARDT (1834–1892) – Tallinna 19. saj tuntuim fotograaf, 40 aastat Revali elanikke ja linnaruumi truult portreteerinud ajastukohaselt põhjalik ja lugupeetud meister.
REINHOLD SACHKER (1844–1919) – Eesti ärkamisaja üks suurkujusid, 1869. aastal Tartus fotoateljee avanud fotograaf, Vanemuise Seltsi aktiivne liige ja teatritegelane, üks esimesi fotograafe, kes oma pildistustegevuses eestlastest klientidele keskendus.
OTTO EDUARD BUHGAN (1859–1942) – 20. sajandi alguses esimesi paikseid Kuressaare piltnikke ja postkaardikirjastajaid.
HEINRICH TIIDERMANN (1863–1904) – pärandkultuurist huvitunud tunnustatud kutseline fotograaf, kes pidas Tallinnas edukat fototarvete kauplust, õpikoda ning fotoateljeed ja pühendus tõsiselt Eesti kultuuriloo jäädvustamisele.
CARL OSWALD BULLA (1855–1929) – Vene keisrikoja fotograaf, kes kolis Sõrve 1918. aastal ja tegi hindamatuid kultuuriväärtuslikke fotosid Sõrve inimestest.
GEORG-JOHANNES PARIKAS (1880–1958) ja PEETER PARIKAS (1889–1972) – juba oma tegevuse algusaegadel tuntud fotograafid ja kirjastajad, väga aktiivsed ja süstemaatilised eesti kultuuri edendajad.
CARL SARAP (1893–1942) – 1930. aastate teisel poolel esinduslike fotoraamatute autor, tema 10-pildiliste fotopostkaardikomplektide seeria «Kaunis kodumaa» oli kasutusel ka koolides illustreeriva õppevahendina.
Kõik need pildid on sündinud siirast soovist jäädvustada oma inimeste ja maa pärandkultuuri. Ja kõik need piltnikud on olnud väga palju rohkem kui dokumenteerijad. Nad kõik olid pühendunud eesti rahvuskultuurile, mille teenistusse rakendus loominguliselt ja loomulikult ka nende poolt meisterlikult vallatav meedium – fotograafia.
Artikkel ilmus esmakordselt Eesti Kirjastuste liidu ajalehes «Raamat».