Ilmunud on esimene ja ainuke autobiograafia, milles elav muusikalegend Elton John räägib ausalt ja avameelselt oma erakordsest elust, selle tõusudest ja langustest, mis jätavad häbisse ka kõige hullemad Ameerika mäed, ning hullumeelsest elustiilist, nagu seda võib näha hiljuti linastunud filmis «Rocketman».
«Ma olin tõepoolest piisavalt hull!»
Arglik poiss nimega Reginald Dwight kasvas üles Londonis, Pinneri linnaosas. Ta kandis Buddy Holly prille – või vähemalt ta ise arvas, et neid kandes meenutab ta Buddyt − ja unistas, et temast saab kunagi kuulus poplaulja. Esimene tõeline läbimurre sündis kahekümne kolme aastaselt Ameerikas, kus ta jahmatas publikut erkkollaste traksipükste, tähekirju T-särgi ning tiivuliste saabastega. Kuid tema muusika raputas kuulajaid veelgi enam. Elton John oli saabunud ja muusikamaailm oli muutunud igaveseks.
Eltoni elu on olnud dramaatiline, selles leidub nii sügavat valu ja kaotust kui silmipimestavaid triumfe: alates kõige esimestest tagasilükkamistest koos kuni peadpööritavate tõusudeni edetabelite tippu; enesetapukatsest Los Angelesi villa basseinis kuni diskotamiseni printsess Diana ja kuninganna Elizabethiga; manipuleerivast emast ja külmast isast sõpruseni John Lennoni, Freddie Mercury ja George Michaeliga, heategevusliku aidsifondi asutamisest kuni Broadway vallutamiseni «Aida», «Lõvikuninga» ja «Billy Elliottiga». Kuid sillerdava pealispinna varju oli peidetud alkoholism, narkosõltuvus ja üksindus.
Intervjuus The Guardianile ütleb laulja: «Tagasivaade oma karjäärile ei ole mulle tegelikult kunagi erilist huvi pakkunud. See kõik juhtus, ma olen tohutult tänulik, aga mind huvitab rohkem see, mis ma edasi teen, mitte see, mis juhtus 40 aastat tagasi. Aga mida vanemaks ma sain, seda enam kippus see muutuma, ning minu vaatenurk muutus lõplikult, kui ma sain isaks. Olin 63. aastane, kui sündis meie esimene poeg, 65 kui teine, ja ma hakkasin mõtlema neile 40 aastat hiljem. Ma tahtsin, et neil oleks võimalik näha või lugeda minu enda lugu minu elust. Idee filmist ja autobiograafiast, mis oleksid läbini ausad, hakkas mulle meeldima.»
Ja siin see nüüd siis on. Elton ei hoia midagi tagasi − ta kirjutab varjamatult oma kirgedest ja hädadest, metsikutest pidudest ja hulludest tempudest ning sellest, kuidas armastus ja suhe David Furnishiga ning isakssaamine aitasid tal muuta oma elu.
Artikkel ilmus esmakordselt Eesti Kirjastuste Liidu ajalehes «Raamat».