/nginx/o/2019/09/13/12555781t1hf2dd.jpg)
Oxfordi doktorikraadiga ajaloolane, Jeruusalemma Heebrea Ülikooli professor Yuval Noah Harari on täna maailmas üks enim tuntud autoreid ja tsiteeritud mõtlejaid.
Oleviku peegelpilt, mis on jutustatud arusaadavalt ja lihtsalt, unustamata vaimukusi
Kui Y. N. Harari esimene raamat «Sapiens» 2014. aastal inglise keelde tõlgiti, sai sellest kohe üleilmne menuk. Inimkonna ajalugu käsitlevale raamatule järgnes «Homo Deus», mis vaatas tulevikku – mis meiega juhtuks, kui loome tehisintellekti, saavutame surematuse ja kehtestame maailmarahu.
Kaks ei jäänud kolmandata. Autor kirjutab eessõnas: «Selles raamatus tahan keskenduda praegusele hetkele, kaotamata samas laiemat vaadet. Mil moel võiks pilguheit kaugesse minevikku ja tulevikku aidata meil mõista keerulisi küsimusi, millega inimühiskond silmitsi seisab? Mis praegu toimub? Millised on tänapäeva suurimad väljakutsed ja valikud? Millele peaksime tähelepanu pöörama? Mida peaksime lastele õpetama?»
Y. N. Harari pakub vastuseid küsimustele, mida ta oma esinemiste, loengute ja vestluste käigus on viimaste aastate jooksul lugematult palju kuulnud. Neid on tehnoloogiasaavutustest religiooni ja rahvusluseni, inimestevahelisest võrdsusest immigratsiooni, tõejärgsuse ja meditatsioonini, teadusulmest terrorismi ja suurandmete kogumiseni.
Vahel vangutavad teadlased mõne Harari hüpoteesi üle pead, kuid rahvale ta meeldib. Viimaks ometi räägib keegi keerulistest asjadest arusaadavalt ja lihtsalt, unustamata head nalja ja vaimukat võrdlust. «Ajaloolasena ei saa ma inimestele toitu ega kehakatet anda, kuid võin püüda pakkuda mõningast selgust, aidates nii luua ülemaailmsel mängu-väljakul võrdsema olukorra. Kui see innustab kas või käputäit inimesi liituma aruteluga meie liigi tuleviku kohta, siis olen oma ülesande täitnud,» ütleb autor eessõnas.
Oma kohta, põhjust ja eesmärki adume ilmas vaid siis, kui õpime mõtlema suurelt. Teemad, millel räägib Harari, on suured, olulised ja puudutavad tahes-tahtmata meist igaüht, elame siis miljonilinnas, saarekesel või majas metsaserval.
Artikkel ilmus esmakordselt Eesti Kirjastuste Liidu ajalehes «Raamat».