Teekond iseenda parema tundmise poole

Aija Sakova. Foto: Kristjan Teedema

««Elamise julgus» on ühe 36-aastase naise – lahutatud, kahe poja ema – teekond iseenda parema tundmise poole.» Nii resümeerib autor.

See haakub kirjanik Ben Okri sõnadega: «Kui tahame midagi luua, peab ühel hetkel tavamõistus vaikima, sest luues ei tule meil endast esile tuua mitte see, mida me juba teame, vaid see, mida me veel ei tea ega tunne. Looming on alati seiklus, ränd millegi suunas, mida me veel ei tea ega tunne enda sees, oma mõistuses, oma ajastus.»

Pealkiri on raamatu võti, ja teose lehekülgedel räägitakse see fraas lahti. Ka nii:

«Üks asi on julgus soovida rohkem, … väljaspool norme. Olla auahne. Teine asi on...teistsuguse elamise julgus. Iseenda lahti laskmise või vabaks laskmise julgus... Elamise julguse juurde kuulub ka iseenda ebatäiuslikkuse tunnistamine.»

«...elamise julgus tähendab ühtlasi ka julgust olla, kas just paheline, aga olla ekslik. Me ei saa alati olla...õigel poolel. Mul ei saa alati olla õigus ja ma ei saa teha kõike õigesti...mis peamine, mitte end süüdistada. Ei libastumises ega eksimises. Vigasuses.»

Aija Sakova «Elamise julgus. Kirjad Käbile». Foto: Raamat

Elamisjulgusse puutuvaid tähenduslikke märksõnu ja teravaid endale suunatud küsimusi on tekstis palju. Kannatus. Roll elus. Valehäbi. Rahaäng. Võidukus. Enda ümberkodeerimine. Eestlaseks sündimine. Kakskeelsus. Suured õpetajad. Minevikust väljumise rõõm. Kurbuse olemus. Kas konflikt saab olla nauditav? Kus on minu mina ise? Kus on tumedad küljed minus? Milline on isiklikkuse ja julguse mõõtkava? Jpm.

Kõigil teemadel arutleb Aija Sakova väga avameelselt, ta ei poe looride ega kardinate ega müüride taha.

Raamatus on kaks osa. Pihtimuslik, otsene, tabusid hülgav põhiosa on esitatud kirjadena Käbi Lareteile (1922–2014), inimesele, keda autor ei ole kunagi oma elus kohanud. Kuid neid ühendab midagi sisimat ja see ongi olnud autori tõukejõuks. Käbi Laretei, Eesti diplomaadi tütre, pianisti ja kirjaniku kui kirjade kujuteldava lugeja kaudu luuakse raamatusse teine (kolmas, neljas?) dimensioon. Nii ajas kui ruumis. Kirjad, kirjandus, kodumaa ja eksiil (vaimne või füüsiline), ajastute antud või võetud võimalused ja inimeste eluvalikud põimuvad omavahel tervikuks.

Teise osa moodustab valik kirjade kirjutamise ajal ilmunud Aija Sakova ettekannetest, esseedest ja arvustustest, millele annab lisadimensiooni loetelu raamatutest ja autoritest, millest ja kellest on kirjadest Käbile juttu. Liituvad Ene Mihkelson, Ingeborg Bachmann, Elin Toona, Christa Wolf, Aare Pilv, Maarja Kangro jt.

Artikkel ilmus esmakordselt Eesti Kirjastuste Liidu ajalehes «Raamat».