Epi Tohvri originaaluurimus täidab olulise lünga Tartu Ülikooli ajalookäsitluses

Georges Frédéric Parrot. Franz Gerhard von Kügelgeni maal 19. saj algusest. Foto: Repro

Epi Tohvri rikkalikult illustreeritud monograafia on originaal-uurimus Tartu keiserliku ülikooli esimesest rektorist Georges Frédéric Parrot’st (saksapäraselt Georg Friedrich Parrot), kelle tegevusele ei ole senises ajalookirjanduses ning ka ülikooli enda ajaloo kontekstis kahjuks piisavat tähelepanu pööratud. Viies mahukas peatükis käsitletakse Parrot’ erinevaid eluetappe Lääne-Euroopas, Liivimaal ja Peterburis ning tema mitmekülgset tegevust nii haridus- ja teadusmaastikul kui ka väljaspool seda.

Raamatu sisutoimetaja, Tartu Ülikooli Eesti ajaloo professor ja akadeemik Tõnu Tannberg kirjutab oma eessõnas, et autoril on õnnestunud väga hästi analüüsida Parrot’ rolli ülikooli rektori, õppejõu ja teadlasena ajastu laiemas ideeajaloolises ja ühiskondlik-poliitiliste arengute kontekstis.

Epi Tohvri monograafia «Georges Frédéric Parrot: Tartu Keiserliku Ülikooli esimene rektor». Foto: Sille Annuk

«Raamatu üheks põhijärelduseks on tõdemus, et tänu Parrot’ visioonile sai tollasest Tartu ülikoolist üks edumeelsemaid valgustusajastu uue ülikooli idee alusel rajatud õppekeskkondi 19. sajandi alguses Euroopas. See sai paljuski võimalikuks tänu sellele, et senise saksa kultuuri keskse haridusdiskursuse asemel panustati prantsuse valgustusele. Seda haridusdiskursuse muutust on selgelt tunda ka Balti kubermangude koolivõrgu ülesehitamisel. Asjatundlikult ja uutest vaatepunktidest iseloomustatakse samuti Parrot’ suhteid kohaliku baltisaksa eliidiga, kelle alalhoidlikud hoiakud ülikooli ülesehitamisel võetakse argumenteeritud kriitika alla. Õigustatult rõhutab autor Parrot’ rolli ülikooli hoonestu arhitektuurse palge ja visuaalse identiteedi kujundamisel.»

Suurt tähelepanu pööratakse raamatus Parrot’ ühiskondlikule positsioonile Vene impeeriumis. Nimelt ei piirdunud Parrot’ tegevus üksnes ülikooli ja teadusmaailmaga, vaid ta oli nii Aleksander I kui ka Nikolai I lähedane nõuandja, omamoodi riiginõuniku positsioonis. Unikaalse ja põneva allikakogu moodustavad siin Parrot’ kirjad, märgukirjad ja ettekanded keisritele, samuti koopiad keisri vastustest. Epi Tohvri raamatusse on neist kaasatud ulatuslik valik Marge Käsperi tõlkes. Kirjade vahendusel on rekonstrueeritud autentne pilt 19. sajandi esimesel poolel toimunud olulisematest sündmustest Vene impeeriumis, millest selgub, et Parrot on oma ideede ja ettepanekutega osaliselt mõjutanud keisrivõimu toimimist ning aktiivselt kaasa rääkinud haridus- ning teaduspoliitika kavandamisel.

G. F. PARROT' TSITAATE

«Kõigil teadmistel on inimliigi täiustamises oma koht ja varem või hiljem annab pealtnäha kõige abstraktseimgi teadusharu, mis paistab olevat igapäevastest vajadustest kõige kaugemal, tulemusi rahva hüvanguks.»

«[P]ole keeruline määratleda, millel peaks põhinema ülikooli rajamine. Vajadusel suurendada ja levitada teadmiste hulka, mis viivad inimloomuse kõiki võimeid täiustamise poole. Ülikooli tegevuse otsene ja esmane siht on niisiis arusaamine, et ta peab looma ja rikastama teadmisi.»

Artikkel ilmus esmakordselt Eesti Kirjastuste Liidu ajalehes «Raamat».