Rohkete piltidega raamat teadushuvilistele lastele tõmbab tähelepanu ja tekitab küsimusi

Foto: Shutterstock

Kirjastuselt Varrak on ilmunud teos «Õpilase leiutiste entsüklopeedia». Raamatuga tegi tutvust füüsik, teaduse populariseerija ning «Rakett 69» saatejuht ja kohtunik Aigar Vaigu, kes avaldas oma arvamust Eesti Kirjastuste Liidu ajalehes «Raamat».

Noorte teadussaadete sari «Rakett 69» on ülipopulaarne erinevas vanuses ja erinevate huvidega inimeste seas. Mis sa arvad, mis on selle populaarsuse peamine põhjus?

«Õpilase leiutiste entsüklopeedia». Toimetanud: Eda Posti ja Anu Sillaots. Foto: Varrak

Meie peres on sirgumas kaks last. Kui ma nende tegutsemist vaatan, siis kõik, mida nad teevad, on seotud uute teadmiste hankimisega. Uute oskuste omandamisega. Inimese aju on juba nii arenenud, et kui ta saab hõisata kas või mõttes «Ahaa!» ehk siis – nüüd ma saan aru küll, nüüd ma mõistan, vaat kui huvitav või midagi muud sarnast, siis premeerib see aju end mõnutundega. Mõnu ongi see motivaator, miks me januneme uute teadmiste järele ja tahame maailmast aru saada.

Teine põhjus, miks meie saadet vaadatakse, on see, et see on midagi, mida kogu pere saab teha koos. Lapsed vaatavad ja küsivad küsimusi, vanemad nuputavad kaasa ja püüavad vastata laste küsimustele ning harvad pole ka juhtumid, kus saates nähtud asju kodus järele proovitakse. Näiteks: kuidas seista rulli keeratud A4 paberilehe otsas või kuidas teha kõrrest vilepilli.

Kellele ja miks soovitaksid raamatut «Õpilase leiutiste entsüklopeedia»?

Esmalt annan ma selle raamatu kätte oma viie-kuueaastasele lapsele. «Õpilase leiutiste entsüklopeedia» on rohkete piltidega. Need pildid, eriti need, kus on kujutatud mõni tööprotsess, mõni seade lahtivõetult või ka mõni tänapäeval kasutusest kadunud masin, tõmbavad tähelepanu ja tekitavad küsimusi. Ja siis on hea lapsega koos aega veeta, seda raamatut vaadata ja lugeda ning tema lõpututele küsimustele vastata. Isegi saan nii targemaks. Eriti põnev on teada saada, kuidas mõni meie igapäevaelus nii oluline asi alguse on saanud ja kui kohmakas see algul oli.

Avatud raamatu kaks kõrvuti olevat lehekülge keskenduvad ühele alateemale. Minu arvates annab neil kahel leheküljel pakutud kiire ülevaade hea alguse, millest lähtuvalt teemat põhjalikumalt uurima hakata. Selliseid alateemasid on raamatus rohkem kui sada.

Usun, et see raamat sobibki kõige paremini esimeses kooliastmes õppivatele tüdrukutele ja poistele. Mäletan, et selles eas paelusid mind just eriti sellise stiiliga raamatud, nagu seda on «Õpilase leiutiste entsüklopeedia».