Henry Jakobson: nii nagu Mihkel Raudki, olen ka mina si*t isa

Henry Jakobson.

FOTO: Erakogu

Kirjanik Mihkel Raualt on ilmunud vahva elulooline ja eneseirooniline teos «Isa», millega on juba jõudnud tutvuda ka populaarne isablogija Henry Jakobson. Oma blogis a mida henry teeb? kirjutab ta, et leidis raamatust palju sarnast ka enda kogemustele.

Mul on sinine tablett ja mul on punane tablett. Võta sisse sinine ja su elu läheb edasi nagu see on alati läinud. Võta punane ja sulle avaneb täiesti uus maailm, mida sa veel kunagi kogenud ei ole ja sellest hetkest sellest vanast maailmast enam ei piisa, sest sa oled mõistnud potentsiaali. Umbes taoline valik seisab mehel ees, kui naine ühtäkki temaga kahtlaselt sõbralikult ja nunnult käituma hakkab. Selge värk. Mees peab otsustama, kas pidutseb edasi, või saab isaks.

Mihkel raud «Isa».

FOTO: Raamat

See on lühike ümberjutustus ühest lõigust raamatus, mida ma loen. Ma istun siin juba teist päeva ning loen Mihkel Raua trükisooja raamatut «Isa». Nagu ta ise ütleb, siis see ei ole õpetav raamat, kuidas olla isa. See on hoopis täis äratundmisi ja võimalusi samastuda. See on raamat isaduse evolutsioonist, mis algab lapse planeerimisega ja lõpeb vanaisapõlvega. Ka illustratsioonid annavad kogu raamatu ideed nii hästi edasi. Ma ei ole veel raamatuga lõpuni jõudnud, aga see, mis ma olen lugenud, on olnud nii täppi, kui see üldse võimalik on. 

Raamat jaguneb pikkadeks peatükkideks, milleks on siis vanemaks saamise etapid. Planeerimine, rasedus, sünd, beebiiga, teismeiga jne. Ma olen tänaseks täiesti unustanud kogu selle rasedusele eelneva teema. Minu isablogi algas ju Noorsandi sünniga ja kui ma loen Raua tähelepanekuid rasedusest, toob see nii palju meenutusi. Temale omaselt iroonilise naljaga pikitud kirjeldus, kui palav rasedal naisel on ja kui oluline on lapse sünd planeerida kusagile külmemale ajale. Meil oli täpselt sama. Esileedi istus toas konditsioneeri all ja higistas ikka. Tänu raamatule meenus ka see pissimise teema, sest vetsu minnes oli vaid kaks võimalust – ta kas istus juba poti peal, või ta jooksis 10 sekundit peale minu potile istumist tualetti ja kamandas mu välja.

Beebi saabumine ja kõik sellega kaasnev ringi tormamine ununeb, aga raamatuga toob see kõik selle taas silme ette ja tekibki küsimus, et kuidas on võimalik see, et me oleme ikka elus ja Esileedi soojendab jätkuvalt mõtet kunagi ka neljas laps saada. Las saab. Mina oma voorusevööst ei loobu ja võitluseta alla ei anna.

Mihkel Raud on võib-olla mu lemmikkirjanik, kes tänasel päeval raamatuid välja annab, sest nagu ka ta eelmised raamatud, siis nii ka siin – ta oskab enda ja enda äparduste üle naerda. Umbes samal põhjusel olete ka teie minu lehel, sest ka mina valdan seda kunsti ja ma jagan meeleldi enda ämbreid ja uskuge mind, ka Raual on neid igal sammul ning selle asemel, et need maha vaikida, tuleb tema ja paneb need raamatusse.

Mihkel Raud on võib-olla mu lemmikkirjanik, kes tänasel päeval raamatuid välja annab, sest nagu ka ta eelmised raamatud, siis nii ka siin – ta oskab enda ja enda äparduste üle naerda.

Ka tema tunnistab raamatus, et ta ei ole hea isa. See on kunst, mida me õpime terve elu ja ka siis me ei tea, kui hästi me oleme hakkama saanud. Ainus, mida me saame hinnata, on see, kui väga me pingutasime, et olla paremad. Ka mina olen kohutav isa ja teen samu ning samu vigu päevast päeva, kuid aina harvemini ja harvemini, kuni ma enam ei tee ja olengi natukene parem isa. Lapsed on suurepärased õpetajad.

Kellele «Isa» mõeldud on? Ma arvasin algselt, et isadele. Kuid ma olen aina enam veendunud, et see oleks ka emadele väga naljakas ja mõnus lugemine. Ma tooks teile veel mõned naljakamad lõigud välja, aga ma ei tahaks ka raamatusisust liiga palju ette anda, sest seda on tõesti nauditav lugeda. 

Ühe lõigu siiski, kus Mihkel Raud räägib asjadest, mida mees kindlasti sünnitusele kaasa peaks võtma ja üheks paljudest on unerohi:

Unerohi – ära arvagi, et sul tõhusa magamisabita sünnitusmajas uinuda õnnestub. Iga normaalne perearst kirjutab unerohu välja enne, kui jõuad «sünnitus» öelda. Kindlasti tuleb naisele enne magamajäämist öelda, et võtsid unerohtu. Nii ei teki tal mõtet sind keset ööd suvalisel põhjusel üles ajada.

Millised need suvalised põhjused on? Näiteks tundub naisele, et imik ei hinga. Võin sulle kinnitada, et sedaviisi tundub talle iga poole tunni tagant. Kuidas tõestada emale, et tema vastsündinud maimuke elab? Tuleb maimuke üles ajada. Pole vaja kirjeldada, mis lapse une vägivaldse katkestamisele järgneb. Nii et pane aga unerohi sisse ja maga end välja, iga sünnitusmajas mööduv päev nõuab energiat.

Ma julgen seda soovitada igale ühele ja neljale teist on mul eriti vinge üllatus. Ma loosin reedel välja neli inimest, kes saavad endale allkirjastatud raamatu «Isa». Mitte minu poolt allkirjastatud, vaid Mihkel Raud ise paneb oma käega enda nime sinna sisse. Võitmiseks peaksid sa olema minu lehe jälgija Facebookis ja jätma kommentaari, mis sind viimati naerma ajas.

Aga pihta on hakkamas ka «Isa» raamatu esitlustuur ja mõtlen isegi, et ma sain küll Apollolt raamatu endale, aga allkirja või pühendust ju sooviks ka. Panen infoks üles esitluste toimumise ajad ja kohad:

  • 06.11 kell 18.00 Solarise Apollos
  • 08.11 kell 18.00 Tartu Kaubamaja III korruse aatriumis
  • 09.11 kell 12.15-12.45 Viljandi Uku Keskuse aatriumis
  • 09.11 kell 18.00 Pärnu Keskuse laval
  • 18.11 kell 17.00 Rakvere Kroonikeskuse aatriumis
  • 21.11 kell 17.00 Haapsalu Apollos
Tagasi üles