10 ideaalset kingiraamatut isadepäevaks

Linda Pärn
, raamatuportaali toimetaja
Copy
Foto: Shutterstock

Õige pea on isadepäev. Kui sul pole oma papale veel kingitust olemas, pakume välja mõned värsked raamatusoovitused, mis on isadepäevaks justkui loodud.

Seb Braun «Parim päev issiga».
Seb Braun «Parim päev issiga». Foto: Postimees Kirjastus

1. «Parim päev issiga»

Seb Braun  

Tõlkinud Egle Taklai

Postimees Kirjastus

2019

Südamliku sõnumiga lustakas lasteraamatus lähevad Robin ja issi seiklema. Mõlemad on väga põnevil ja panevad kirja kõik asjad, mida plaanivad teha.

Siis aga läheb kõik nässu! Issi unustab rahakoti koju ja Robin kardab, et päev on rikutud. Kuid äkki õnnestub neil ikkagi veeta koos imeline päev? Selgub, et selleks pole vaja muud kui kujutlusvõimet ja teineteise seltsi.

Mihkel raud «Isa».
Mihkel raud «Isa». Foto: Raamat

2. «Isa»

Mihkel Raud 

Kirjastus: FD Distribution OÜ

2019

Lapsed on võimelised igas täiskasvanus üksikuid rõõmuhetki esile kutsuma.

Sulle sügavalt silma vaatama ja midagi filosoofilist lausuma, näiteks «kui elevandil poleks lonti, lõpeks ta liiga ootamatult ära».

Või lasteaias isadepäeva kaardi meisterdama ning su pea asemele habemega päikese joonistama.

Neid rõõmuhetki on tegelikult rohkem kui mõned. Neid on tohutult.

Ent häda ja viletsust, mangumist ja kauplemist, tülisid ja kriiskamist, täispissitud voodilinu ning jalataldu lõikavaid legoklotse on kõvasti rohkem. Igale rõõmsale hetkele eelneb vähemalt kümme sellist, mis vanema kannatuse tõsiselt proovile panevad.

Mihkel Raua «Isa» on humoorikalt kirjutatud elulooline lastekasvatamise raamat, mis pakub lapsevanematele võimalusi samastumiseks, pildikesi äratundmiseks, mõttemäge ellujäämiseks ning kohti naermiseks. Ja ohtralt nippe, kuidas laste kasvatamise katkematust lahingust võitjana väljuda.

Sergi Plohhi põnevikuna kirjutatud teos «Tšornobõl. Tuumakatastroofi ajalugu».
Sergi Plohhi põnevikuna kirjutatud teos «Tšornobõl. Tuumakatastroofi ajalugu». Foto: Raamat

3. «Tšornobõl. Tuumakatastroofi ajalugu»

Sergi Plohhi

Tõlkinud Ants Pihlak

Postimees Kirjastus

2019

1986. aasta 26. aprill on läinud ajalukku päevana, mil toimus plahvatus Tšornobõli tuumajaamas. Sergi Plohhi jutustab arhiividokumentidele ja intervjuudele toetudes loo Euroopa raskeimast tuumakatastroofist, mis jättis oma jälje sadade tuhandete inimeste, teiste hulgas ka eestlaste ellu. Põnevikuna kirjutatud raamat viib meid kevadiselt muretusse Ukrainasse, reaktori juhtimisruumi, hüljatud küladesse ning võimulolijate kabinettidesse. Aga ennekõike on see tuletõrjujate, teadlaste, inseneride, tööliste, militsionääride ja sõjaväelaste lugu, kes pidid oma tervise hinnaga toime tulema pealtnäha võimatuga: hoidma ära tuumapõrgu, mille kõige hullemad tagajärjed oleksid hävitanud elu kaugemalgi kui Euroopas.

Raamat võitis 2018. aastal Ühendkuningriigi mainekaima aimeraamatute auhinna, Baillie Giffordi preemia.

Sergi Plohhi elas 1986. aastal Ukrainas vähem kui 500 km kaugusel Tšornobõlist, praegu on tema kodu Ameerika Ühendriikides. Ta on Harvardi Ülikooli Ukraina ajaloo professor ja sealse Ukraina uurimisinstituudi direktor. Tema sulest on ilmunud mitmeid auhindadega pärjatud raamatuid, millest eesti keeles on varem ilmunud «Viimane impeerium. Nõukogude Liidu lõpp».

Eduard Randlane «Napsi-Jüri lood».
Eduard Randlane «Napsi-Jüri lood». Foto: Argo kirjastus

4. «Napsi-Jüri lood»

Eduard Randlane 

Argo kirjastus

2019

See raamat, mis ilmub pea seitsekümmend aastat pärast kirjutamist ja kolm aastakümmet peale autori surma, on eriline juba oma tekkelt. Raamatu raamjutustusega ühendatud lood pani nii varem kui hiljem raudteelase ametit pidanud Eduard Randlane kirja sunnitööl Venemaal Vorkuta vangilaagris. Ta tegi seda öösiti, kirjutades mustandid paberinappuse tõttu tsemendikottidele ja valmis peatükid hiljem puhtalt ümber oma ainsasse kaustikusse.

Ehk on veidi sümboolnegi, et Vorkuta tähendab neenetsi keeli karude kohta, sest selles raamatus on peategelasel, üheaegselt nii mõisa metsavahil kui ka salakütil Napsi-Jüril lisaks oma mõisahärrale ja mitmesugustele masuurikatele alatasa tegemist just karudega. Napsi-Jüri ise oli järelpõlvede teada seitse jalga pikk, seitsmeteistkümne poja ja ühe tütre isa ning suri saja nelja aastaselt. Vähemalt selles raamatus on tema elujuhtumused sama pöörased kui need arvudki.

Napsi-Jüri lugusid saatvad illustratsioonid pärinevad Peep Pedmansonilt.

Vladimir Pool, «Minu elu ja teenistus KGBs».
Vladimir Pool, «Minu elu ja teenistus KGBs». Foto: Raamat

5. «Minu elu ja teenistus KGBs»

Vladimir Pool  

Tõlkinud: Taavi Minnik, Liivia Anion

Postimees Kirjastus

2019

Vladimir Pool, kunagine Eesti NSV KGB esimehe asetäitja ning majandusvastuluure juht, valgustab oma mahukas elulooraamatus esimesena Eestis Nõukogude julgeolekuorganite telgitaguseid ja tegevust seestpoolt.

Polkovnik Pool räägib oma kogemustest, kirjeldab eredamaid juhtumeid ja sündmusi ning annab harukordse pildi Eesti ühiskonnast, meeleolust ja arengust alates 1963. kuni 1991. aastani. Tema mälestused puudutavad näiteks tööd raudteelase ja rahvakontrolörina, 1973. aasta noorterahutusi Pärnus, Viru hotelli ehitust, välismaalastega seotud äritsejaid, Johannes Hindi saatust, suhteid Soomega, luuretegevust jpm. Autor kajastab osalise ja pealtnägijana kaugemaidki sündmusi: Nõukogude vägede sissetungi Tšehhoslovakkiasse 1968. aastal, 1977. aasta pommiplahvatusi Moskva metroos, reise Nõukogude Liidu teistesse liiduvabariikidesse ja piiri taha. Lõviosa raamatust on pühendatud tööle KGB ridades Pärnus, Tallinnas Pagari tänaval ja Moskvas Lubjankal, kirjeldades ka kolleege ja võimukandjaid, kellega autor kokku puutus.

«All New Dad Jokes» Andrew Chilvers.
«All New Dad Jokes» Andrew Chilvers. Foto: Raamat

6. «All New Dad Jokes: The Very Best of @DadSaysJokes»

Andrew Chilvers  

Kirjastus: Octopus Publishing Group

2019

Isad teevad väga erilisi nalju, isanalju. Raamatus «All New Dad Jokes» on isanaljad, mis on kokku kogutud väga populaarsel Instagrami kontol @dadsaysjokes.

Raamat on ingliskeelne.

***

Q: What do you call a snowman with a six pack?

A: An abdominal snowman.

***

Q: What’s large, grey, and doesn’t matter?

A: An irrelephant.

Yuval Noah Harari, „Homo Deus. Homse lühiajalugu”.
Yuval Noah Harari, „Homo Deus. Homse lühiajalugu”. Foto: Raamat

7. «Homo Deus. Homse lühiajalugu»

Yuval Noah Harari 

Tõlkinud: Anu Põldsam

Postimees Kirjastus

2018

Käesolevat sajandit kujundavad erakordsed väljakutsed, unistused ja painajad alates surma alistamisest kuni tehiselu tekkeni. Oma teises raamatus arutleb üks kaasaja säravamaid mõtlejaid Yuval Noah Harari selle üle, mis saab meist siis, kui need kõik teoks saavad. Kuidas kaitsta oma habrast maailma iseenda hävitava tungi eest?

Suurepärase jutuvestja vaimustav teos vaatleb tulevikku värske ja teistmoodi vaatenurga alt. See lahutab meelt, intrigeerib ja viib mõtted täiesti uutele radadele. Autor väidab, et sõjad jäävad minevikku ‒ surm enda käe läbi on tõenäolisem kui hukkumine relvakonfliktis. Maailma näljahädad kaovad ‒ ülesöömine kujuneb suuremaks ohuks kui nälgimine. Surmast saab kõigest tehniline tõrge ‒ aga surematuse saavutamise nimel hakkab kannatama inimestevaheline võrdsus. Mis meid tulevikus ees ootab?

Raamat «Sapiens. Inimkonna lühiajalugu» näitas, kust me tulime; «Homo Deus. Homse lühiajalugu» aga näitab, kuhu me teel oleme.

Dr Yuval Noah Harari on Oxfordi ülikooli doktorikraadiga ajaloolane, kelle erakordselt menukad raamatud on tõlgitud üle 40 keelde. Ta loob mängeldes seoseid elu eripalgeliste tahkude vahel, käsitledes muu hulgas võimu, religiooni, teadust, ökoloogiat, rahandust ja lihtsat inimlikku õnne.

Heiki Vilep «Päike põues».
Heiki Vilep «Päike põues». Foto: Raamat

8. «Päike põues»

Heiki Vilep

Kirjastus: A-Disain

2019

Illustreerinud: Ott Vallik, Heiki Ernits, Marja-Liisa Plats, Urmas Nemvalts, Priit Rea, Kristina Viin, Priit Ots, Ilmar Kruusamäe, Gitte Hint, Kaimar Purik, Heiki Vilep

Koondluulekogu sisaldab valdavat osa Heiki Vilepi lastele kirjutatud luulest. Lisaks vanadele on siin ka uusi, seni avaldamata värsse. Enamus luuletustest on saanud lauludeks, mõned on kõlanud laulu- ja tantsupidudel, paljusid lauldakse koolides, koorides ja lasteaedades.

Pisut juubelihõnguline (Heiki Vilep saab märtsis 2020 60-aastaseks), samas ka ühe lastekirjaniku elutööna käsitletav teos lasteluule vallas. Põhilised väärtused, mida autor ka eessõnas rõhutab, on selles raamatus rõõm ja armastus.

Karen Ng, Kirsten Liepmann «Teeme koos maailma paremaks».
Karen Ng, Kirsten Liepmann «Teeme koos maailma paremaks». Foto: Postimehe kirjastus

9. «Teeme koos maailma paremaks. Väike raamat suurteks muutusteks»

Karen Ng, Kirsten Liepmann

Tõlkinud: Egle Taklai

Illustreerinud: Mona Karaivanova

Postimees Kirjastus

2019

See väike raamat õpetab tegema suuri muutusi ja selles on palju lõbusaid ülesandeid, mida koos lapsega lahendada.

Teoses leidub üle saja kaasahaarava mängu, harjutuse, eksperimendi, mõistatuse ja nipi, mis näitavad, kuidas olla planeedi – ja teineteise – vastu kenam.

Üheskoos saame muuta maailma rõõmsamaks ja paremaks paigaks meile kõigile!

Raamatu leheküljed on 100 protsenti taaskasutatud kiust trükipaberist.

Taavi Liias «Talibani pojad». Kujundanud Linda Liblikas.
Taavi Liias «Talibani pojad». Kujundanud Linda Liblikas. Foto: Hea lugu

10. «Talibani pojad»

Taavi Liias

Kirjastus: Hea Lugu

2019

«Tegemist on isiklikul kogemusel põhineva sõjaromaaniga, mida pole eesti kirjanduses olnud pikemat aega. Lugu jutustatakse kahest vaatepunktist, üks neist on Eesti Kaitseväe kapteni ja teine Talibani sõjakomandöri oma. Teos, mis väärib lugemist,» ütles Eesti Kirjanike Liidu esimees Tiit Aleksejev.

Raamatu autor Taavi Liias teenis 2009. aastal luureohvitserina Kosovos ja 2012–2013 Afganistanis. Kahe välismissiooni vahele jäid religiooniantropoloogia õpingud Tartu Ülikoolis. 2016–2019 oli Liias Kaitseliidu Tartu maleva väljaõppe- ja operatiivsektsiooni ülem. Praegu õpib ta Kaitseväe Akadeemia magistriõppes sõjateadust ja -tehnoloogiat.

Kolm aastat tagasi nägi Liias Tartus Säde kohvikus jalaproteesiga meest ja talle meenus luureettekanne, mis hoiatas puujalaga Talibani komandöri Juma Guli eest. Eelmine Eesti kompanii oli meest haavanud ja ta oli nüüd püha viha täis. Sealt sai romaani idee alguse.

«Talibani pojad» võitis Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel 2019. aastal kolmanda koha.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles