Kas kuu lõhnab?

Astronaut James Irwin, Apollo 15. 1. august 1971.

FOTO: NASA/REUTERS/Scanpix

Kuu lõhnab. See oli üks neist asjust, millest NASAl ega kellelgi teisel polnud aimugi. Keegi ei teadnud sedagi, kuidas Kuule lendamine peaks teoks saama: polnud teada, missugusel trajektooril on võimalik Maalt sinna jõuda, polnud tööriistu ega varustust, rakette ega stardiplatvorme, skafandreid, arvuteid ega kaaluta olekus sobivat toitu. Vähe sellest – ei teatud sedagi, mida üleüldse võiks vaja minna.

1961. aastal teatas president John F. Kennedy, et 1970. aastaks viivad Ühendriigid inimese Kuule, seega jäi kosmoselennu korraldamiseks vähem kui kümme aastat. Kosmosesse toimus sõna otseses mõttes võidujooks, mida tõukas tagant USA ja Nõukogude Liidu vastasseis ja mõõduvõtmine: selleks hetkeks olid venelaste koerad viibinud kosmoses kauem kui Ühendriikide astronaudid. Inimese Kuule viimine oleks ameeriklaste võimalus olla millegagi kosmoses esimene.

Charles Fishman «Võidujooks Kuule. Võimatu missioon, mis viis inimese Kuule».

FOTO: Helios

Järgnes kümnend, mis mõjutas tööstuse arengut, eriti aga arvutite tulevikku ning laiemalt kogu meie tänast eluviisi. Kosmoselennu igaks tunniks kulutas rohkem kui 400 000 teadlast, inseneri ja tehasetöölist umbes miljon töötundi Maal.

Autor on raamatu tarbeks töötanud läbi tohutul hulgal materjale ja teinud hulganisti intervjuusid asjaosalistega, teiste seas ka eesti päritolu Ain Laatsiga, kes töötas aastatel 1963–1970 Apollo programmi juhtimissüsteemide insenerina.

Loendamatutest lahendamist vajanud üksikasjade hulgast on raamatus toodud välja üpriski üllatavaid ja koomilisi detaile. Näiteks hakkas NASA viimasel hetkel mõtlema, kuidas esimest Kuule laskumist jäädvustada ja mis tseremoonia peaks sellega kaasnema. Lipu püstitamise juhend jäigi lõpuks astronautidele andmata, mistõttu kujuneski see 600 miljoni televaataja ees üksjagu kohmakaks. Lugu sellest, kuidas ja millega peaksid astronaudid moodulist Kuu pinnale laskuma ja sealt tagasi saama, on tagantjärele kindlasti üks humoorikamaid, sest tõsimeeli arutleti võimaluse üle kasutada selleks rippuvat köit. Lennata Kuule täiusliku tehnikaimega ja siis tilpneda säravas skafandris justkui sadamast kaasa haaratud sildumisköiel!

Fraas «Kui suudame juba inimese Kuule viia …» on innustanud inimkonda 50 aastat. Tõepoolest, kui suudame viia inimese Kuule, siis peame toime tulema ka kõige karmimate muredega siinsamas Maal.

Tagasi üles