Tänapäev, sügis, Hiiumaa. Miikael on pealinnast pärit poiss, kes on koos oma tüdruksõbra Vikaga tulnud Hiiumaale, et selgitada välja, miks teda kimbutab ööst öösse üks ja sama unenägu. Vika teab tegelikult palju rohkem, kui ta Miikaelile ütleb. Ingel ja Saara on Kärdlas elavad sõbrannad. Pool aastat tagasi kadus Ingli poisssõber jäljetult ning tüdruk on sellest ajast saati eraklik olnud. Viimaks leiab ta endas piisavalt jõudu, et omal käel välja selgitada, mis Johaniga juhtus. Noorte teed ristuvad ning lisaks on asjasse segatud kunagine salaliit, ammu surnud Ungru krahv ja kapten Malm.
Ma tahtsin väga, et see raamat mulle meeldiks, aga ma ei suutnud kuidagi selle kummalise looga ühele lainele jõuda. Tavaliselt on noortekas need raamatud, mis ühe-kahe päevaga loetud saavad, aga see venis. Esimene mure on see, et tegelasi on palju ning lühikesed peatükid hüplevad nende vahel. Iga üks neist ajab mingit oma asja ja alguses ei paista tegelaste vahel seoseid. Mingi imelik unenägu, mingi kadunud poiss ja kõik see peaks veel vana mõisahärraga seotud olema? Loo kulgedes hakkasid erinevad harud muidugi oma vahel klappima, aga siiski ei äratanud ükski tegelane minus nii palju huvi, et oleksin väga oodanud tema tegemistest edasi lugemist. Neil ei olnud nagu erilisi huvisid või meeldejäävaid iseloomujooni. Raamatus oli ka suuri tundeid, mis ei olnud otseselt fookuses. On üks paar, millest hiljem saab kaks teist paari ja siis on veel üks kolmas paar jne.