Eesti murrete suursõnaraamatuga on jõutud poole peale

Eesti murrete sõnaraamat.

FOTO: EKI

Eesti Keele Instituudis peetakse 21. novembril algusega kell 11 soome-ugri keeleteaduse seminari ja esitletakse «Eesti murrete sõnaraamatu» VI köidet.

Seminar kannab pealkirja «Piirkondlike keelekujude areng ja väljavaated» ning see on pühendatud eesti keele aastale, ÜRO põliskeelte aastale ja «Eesti murrete sõnaraamatule». Esinevad Helsingi Ülikooli, Tartu Ülikooli, Võru Instituudi ja Eesti Keele Instituudi teadlased. Räägitakse soome-ugri keelte algkodust ja läänemeresoome keelte omavahelistest laenudest. Vaadeldakse väikeste keelekogukondade olukorda tänapäeva Eestis ja Venemaal. Samuti heidetakse pilk komi leksikograafia arengule ja «Eesti murrete sõnaraamatu» saamisloole. Seminari kava leiab siit.

Seminari lõpus esitletakse Eesti mahukaima sõnaraamatu, «Eesti murrete sõnaraamatu» 30. vihikut ja uuenenud veebisõnaraamatut. 30. vihiku ilmumine tähistab sõnaraamatu VI köite valmimist ja suursõnaraamatu poole peale jõudmist. Ka veebisõnaraamatusse on jõudnud kogu seni trükis avaldatud materjal – enam kui 60 000 märksõna (a–osatama).

«Eesti murrete sõnaraamatu» peatoimetaja Mari Kendla sõnul sai süsteemne murdematerjali kogumine alguse 1922. aastal, mis tähendab, et sõnaraamat peegeldab valdavalt 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse eestlaste keelepruuki ning esindatud on kõik eesti murded. «Sõnaraamatu esimene vihik ilmus 1994. aastal ja tänaseks oleme jõudnud poolele maale. Sõnaraamatu tegemine läheb aga hoogsalt edasi ja selle teine pool valmib tänu sõnaraamatutööd toetavatele infotehnoloogilistele lahendustele kindlasti kiiremini,» loodab Mari Kendla.

Sõnaraamatu VI köite toimetajad on Mari-Liis Kalvik, Mari Kendla ja Tiina Laansalu, varasemate köidete toimetajad on olnud veel Anu Haak, Evi Juhkam, Varje Lonn, Helmi Neetar, Ellen Niit, Piret Norvik, Vilja Oja, Valdek Pall, Eevi Ross, Aldi Sepp, Mari-Epp Tirkkonen ja Jüri Viikberg.

Tagasi üles