Muusik Margus Vaher, kes avaldas aasta tagasi käsiraamatu «Tee mehe südamesse», on välja tulnud uue teosega. Seekord jagab ta siiralt ja humoorikalt näpunäiteid, kuidas armastada naist.
Margus Vaher: ma olen praktik ja ei kirjutaks millestki, mida pole ise läbi elanud
Tegu on teie teise raamatuga. Esimene oli meestest, teine naistest. Kas teise teose kirjutamise otsus sündis teie sees või oli selleks ka juba lugejate ootus?
Otsus oli sümbioos nii mu enda sees küpsenud mõtetest kui ka armsatest inimestest, kes kirjutasid mulle nii sooja tagasisidet, mis tihti lõppes küsimusega: «Aga meie, naised? Palun kirjuta meist ka!». Seega vaagisin veidi mõtet ja kui pealkiri mulle pähe turgatas, siis tundsin endas ära, et jah - nüüd on aeg. Umbes pool aastat kogusin mõtteid ja panin märksõnu kirja, suvel kirjutasin raamatuks kokku.
Öeldakse, et kaks ei jää kolmandata. Kas olete mõelnud veel midagi kirjutada ja mis see võiks olla?
Eks iga raamat ole nagu beebi. Mul ülekantud tähenduses juba üks plika ja poiss olemas. Eks elu näitab ja suunab, kas tuleb kolmas ka. (Naerab)
Kui hädasti on teie meelest eesti meestele vaja õpetust, kuidas armastada naist?
Ma ei leia, et mu raamat oleks konkreetne õpetus - pigem humoorikas nägemus ja peegeldus naisest kui jumalannast. Eesti mehed on vägevad ja ägedad. Küll aga ei tule meist kellelegi kahjuks aeg-ajalt enda mõtteid värskendada ja meelde tuletada kõiksugu kihvte nippe, kuidas enda elu õnnelikumaks elada ja enda lähedastele veel rohkem endast kinkida. Ma ise armastan väga lugeda, minu jaoks võrdub väärt raamatu lugemine lõunaga ühe tõeliselt inspireeriva inimesega. Nii mulle meeldib ka endale sõnadega lustida ja olen väga tänulik, et mu raamatud on leidnud eest palju rõõmsaid lugejaid. Sooja tagasiside eest neile kõigile sügav kummardus.
Eesti mehed on vägevad ja ägedad. Küll aga ei tule meist kellelegi kahjuks aeg-ajalt enda mõtteid värskendada.
Miks me selles nii palju abi vajame?
Teaduslikud uurimused on kinnitanud, et lähisuhete kvaliteedil on inimese õnnelikkuse määramisel ja tajumisel võtmeroll. Kui saan omalt poolt seda meeste-naiste teineteisemõistmist veidikenegi parandada ja selle mittemõistmise kuristiku väikseks kraaviks taandada, siis olen nii autori kui hingena õnnelik ja tänulik.
Kuidas teie olete jõudnud kõikide nende teadmisteni, millest te oma raamatus kirjutate? On see elukogemusest?
Ma olen praktik ja ei kirjutaks millestki, mida pole ise läbi elanud. Seega teemad ja teadmised, mida käsitlen, on elukogemuse läbi minus endas võrsunud. Mu esimene suhe keskkooliaegse kallimaga kestis seitse aastat, millest kolm olime abielus ning millest sirgus mu senise elu suurim kingitus - poeg Maru (16). Pärast selle suhte ja abielu lõppu otsustasin end pühendada elu müsteeriumi ja suhtlemiskunsti saladuste tundmaõppimisele. See on elukestev protsess, mida väga naudin.
On see teos rohkem meestele või sobib see lugemiseks ka naistele?
Kui mu esimene raamat oli suunatud naistele, siis värske «Kuidas armastada naist?» on suunatud mõlemale soole. Naistele peegelduseks, kuidas üks mees neid tajub, tõlgendab ja näeb. Ja meestele, kes ehk sellest inspiratsiooni ammutavad, kuidas jumalannasid enda kõrval veel rohkem armastatuna ja hoituna tundma panna.
Kas ei ole oht, et mehed võivad nüüd solvuda, kui naised neile teie raamatu jõuluks kingivad? Mida selle ennetamiseks teha?
Naised on ise nii kelmikad ja nutikad, et mõtlevad selle kindlasti ise välja, kuidas just enda mehele raamatut kõige paremini kinkida. Aga kui muu ei tundu hea plaan, miks mitte öelda enda mehele umbes nii: «Tead, mu sõbranna laenas mulle ühe üsna provotseeriva raamatu, mis räägib naise armastamisest ja on kirjutatud meesautori poolt. Ole pai, sirvi ja loe ka veidi ja ütle, mis Sina arvad, kallis?» (muigab). Siis võib üsna sujuvalt minna ju iseenesest.