/nginx/o/2019/11/19/12750574t1ha2df.jpg)
Frankfurdi raamatulaat on selleks aastaks nüüd juba minevik, aga natuke võiks sellest veel rääkida. Kas või sellepärast, et minu meelest pole kunagi varem Frankfurdis nii selgelt maailmas ja eri ühiskondades toimuva suhtes seisukohti võetud. «Loo oma revolutsioon» oli laada hüüdlause ja sellele otsiti siis mitmete ürituste käigus tõlgendusvõimalusi.
Algas see juba avatseremooniast, kus olid muidugi kesksel kohal selleaastase aukülalise Norra kirjanikud ning saabunud olid ka kroonprintsess Mette-Marit ja kroonprints Haakon. Üsna sisuka kõnega esines Saksa kirjastajate ja raamatukaupmeeste ühingu esimees, kes rõhutas, et demokraatia alus on sõnavabadus ja selles osas pole võimalik tingida. Ta rääkis protestidest, mida oli kavas laadal korraldada Hongkongi protestijate ja seniajani teadmata saatusega Hiina kirjastajate toetuseks. Vaba sõna tähtsust ja kirjanduse väge rõhutas samuti Erika Fatland, kes on tuntud ka eesti lugejale ja olnud külaline HeadRead kirjandusfestivalil. Ta kritiseeris just enne teda esinenud Norra peaministrit, kes oli püüdnud mõista anda, et Ibseni «Rahvavaenlase» uus lavastus ei näita võib-olla poliitikuid liiga heas valguses ja ei tule kasuks üldisele õhkkonnale. Fatland arvas omakorda, et üldisele õhkkonnale on palju kahjulikum peaministri säärane suhtumine.
Peaesineja oli Karl-Ove Knausgaard, kelle kõne teemaks oli «Kirjanduse aeglus ja teadmiste vari» ning lühidalt võiks öelda, et ta rääkis kirjanduse pikaajalisest mõjust, sellest, et ühe omal ajal isegi tähelepanuta jäänud raamatu või luuleteose mõju võib ulatuda sajandite taha. Seejärel avati ka Norra väljapanek ning kui mõnikord jääb aukülaliseks olev riik isegi natuke muu melu varju, siis Norra oli üpris nähtav tervel laadal. Nende paviljonis toimusid pidevalt esinemised kolmel laval ning kohal oli tõesti enamik tuntud Norra kirjanikke nagu Jo Nesbo, Jon Fosse, Jostein Gaarder, Herbjorg Wassmo, Lars Myttig ja paljud teised, ning nende esinemised ei piirdunud ainult laadaga, vaid toimusid ka mujal Frankfurdis.
/nginx/o/2019/11/19/12750589t1ha256.jpg)
Kirjanikud on olnud kohal ja esinenud Frankfurdis igal aastal, kuid esimest korda korraldati nüüd Leipzigi raamatulaada eeskujul Tähtede Gala, millel esinesid teiste seas Margaret Atwood, Maja Lunde, Elif Shafak, Colson Whitehead ja Ken Follett. Ka nemad puudutasid teemasid, mis on praegu kõne all kõikjal maailmas – kliima, inimtegevuse mõju maailmale, inimõigused ja kodanikuvabadused, rassism ja kirjaniku roll tänapäeva maailmas. Kirjanike eraldi vestlusring oli korraldatud Brexiti teemal ning eriti võttis Brexiti vastu sõna Ken Follett, kes teatas, et asub koos Lee Childi, Kate Moose ja Jojo Moyesiga järgmistel kuudel Euroopa-tuurile, mille mõte on kinnitada oma lugejatele: me armastame teid endiselt.
Raamatulaada paviljonides ja Agentide Keskuses käis samal ajal usin õiguste ostmine ja müümine ning nagu kõigil eelnevatelgi aastatel, otsiti ka nüüd seda üht teemat, seda üht kirjanikku, mis haaraks kaasa lugejate hulgad. Tundub, et see jäigi leidmata, aga võib öelda, et juba möödunud aastal esile kerkinud naiste ja naistest kirjutatud raamatute teema jäi püsima, samuti kõik, mis puudutab kliimamuutusi ja keskkonda. Endiselt püüab olla esireas psühholoogiline põnevuskirjandus, kuid see hakkab juba oma positsiooni kaotama. Vestlustes teiste maade kirjastajatega jäi aga kõlama see, et üle hulga aja pakuti laadal tõeliselt huvitavaid romaane. Kas neist midagi ka tõlgituna eesti lugeja kätte jõuab, saab näha järgneva paari aasta jooksul.
Artikkel ilmus esmakordselt Eesti Kirjastuste Liidu ajalehes «Raamat».
:format(webp)/nginx/o/2018/01/24/7510891t1hccaa.jpg)