5 lasteraamatut, mida Meghan Markle soovitab lastele ette lugeda

Meghan Markle.

FOTO: George Rogers/SIPA/Scanpix

Kas teadsid, et hertsoginna Meghan Markle on kirglik lugeja? Enne Britikuningliku perega liitumist pidas Markle Instagrami kontot, kus ta sageli oma lemmikraamatuid ja häid lugemiskogemusi jagas. Teiste soovituste seas on ta esile tõstnud ka väärt lasteraamatuid.

Book Riot uuris varasemate intervjuude ja sotsiaalmeedia põhjal välja, milliseid lasteraamatuid on hertsoginna Meghan Markle on soovitanud lugeda kas enda või laste rõõmuks. 

FOTO: Raamat

1. Kate DiCamillo «Lugu hiirest nimega Despereaux»

«Lugu hiirest nimega Despereaux» on südamlik ja sündmusterohke raamat väikesest hiirekesest, kes armastab valgust ja printsessi ja kellelt saatus ootab palju enamat kui harilikult lossihiirelt. See on muinasjutuline ja filosoofiline lugu valgusest ja pimedusest, headusest ja kurjusest, armastusest ja vihkamisest, vaprusest ja reeturlikkusest.

New York Times bestseller «Lugu hiirest nimega Despereaux» on 2006. aastal eesti keeles ilmunud kirjastus Draakon & Kuu sarjas «Newbery medali laureaat».

See on lugu Despereaux Tillukesest, väikesest hiirest, kes armastab muusikat, muinasjutte ja printsessi, hiirest, kes otsustab ise oma saatuse üle.

See on lugu printsess Herneterast, kes paneb maailma enda ümber särama.

See on lugu kurdist teenijatüdrukust Migist, kes unistab kuldsest kroonist.

See on lugu rott Roscurost, kes elab süngetes, pimedates vangikongides.

See on lugu ebatavalisest armastusest, rüütellikust aust ja vaprusest.

See on lugu reeturlikkusest, ääretust reeturlikkusest.

FOTO: Raamat

2. R.J. Palacio «Ime»

USA autor R. J. Palacio on kirjutanud moodsa klassika – humoorika, tujutõstva ja uskumatult liigutava romaani, mida ühe hooga läbi lugeda, teistele edasi anda ja tükk aega pärast viimase lehekülje lugemist mäletada.

«Ime» püsis pikka aega New York Timesi raamatumüügi edetabelis esikohal ning on tõlgitud enam kui 30 keelde. Eesti keeles ilmus see 2014. aastal kirjastuselt Hea Lugu.

August (Auggie) Pullman sündis moondunud näoga, mistõttu ta ei ole seni tavakoolis käinud. Nüüd läheb ta Beecheri erakooli viiendasse klassi ja kui teie olete kunagi koolis uus laps olnud, siis teate, kui raske see võib olla. Auggie on lihtsalt üks tavaline poiss, kellel on ebatavaline nägu. Aga kas ta suudab oma uusi klassikaaslasi veenda, et välimusele vaatamata on ta täpselt samasugune nagu nemad?

FOTO: Raamat

3. Kate DiCamillo «Kõik Winn-Dixie pärast»

Newbery Honor autasu pälvinud «Kõik Winn-Dixie pärast» on soe ja südamlik lugu sõprusest, üksindusest ja leppimisest. Eesti keeles ilmus see 2008. aastal kirjastuselt Draakon & Kuu.

Ühel ilusal suvepäeval astub kümneaastane Opal kauplusesse, et pakk makarone osta ja kõnnib sealt välja - koeraga.

Winn-Dixie ei ole harilik koer. Ta on suur, kõhn ja ta haiseb, kuid ta naeratus võidab Opali südame. Tänu Winn-Dixiele leiab ta endas julgust küsida isalt oma ema kohta, kes Opali seitsme aasta eest maha jättis. Õigupoolest juhtuvad kõik sündmused sel suvel just Winn-Dixie pärast.

FOTO: Raamat

4. C.S. Lewis «Lõvi, nõid ja riidekapp»

Kuulsa «Narnia»-sarja esimene raamat tutvustab seda muinasjuturiiki, kus elavad rääkivad loomad. Kurja Valge Nõia tõttu on Narnias aga igavene talv. Läbi riidekapi leiavad Narniasse tee neli last, kes peavad ettekuulutuse järgi murdma kurjuse võimu.

Clive Staples Lewis, keda tema sõbrad kutsusid Jackiks, sündis 1898. aastal. Oxfordi professorid Lewis ja tema hea sõber J.R.R. Tolkien, «Sõrmuste isanda» triloogia autor, moodustasid klubi, millel nimeks The Inklings, ning kus kord nädalas vesteldi, vaieldi kirjanduse üle ja loeti ette äsjakirjutatud lugusid. Lewise armastus muinasjuttude, müütide ja legendide vastu on pärit tema lapsepõlvest ning ta uskus, et fantaasia on parim vahend, mille abil saab lapsi panna kogema rõõmu ja õpetada tegema vahet hea ja kurja vahel. 

Teos ilmus eesti keeles 1995. aastal kirjastuselt Logos.

FOTO: Raamat

5. Shel Silverstein «Helde puu»

«Helde puu» on südamlik jutt andmisest ja vastuvõtmisest, mis paneb lugeja mõtlema elu ja eluväärtuste üle, mis ajas muutuvad, ning armastusest, mis alles jääb.

Shel Silversteini poeetiline tekst ja vaimukad illustratsioonid on teinud raamatust armastatud klassika. Seda on viimase viiekümne aasta jooksul lugenud nii noored kui vanad raamatusõbrad üle kogu maailma. «Helde puu» on tõlgitud kahekümne nelja keelde, eesti keeles ilmus see Leelo Märjamaa tõlkes kirjastuselt Draakon & Kuu.

Tagasi üles