Esimene Eesti rahvusatlas on riigi esindusteos

Taavi Pae ja rahvusatlas.

FOTO: Tairo Lutter

Tartu Ülikooli geograafide ja Regio kaardimeistrite koostööna on ilmunud esimene Eesti rahvusatlas. See on kaardikogu, kus esitletakse kokku ligi viissada ajaloolist ja tänapäevast kaarti. Koos kaasahaaravate selgitustega aitab see mõtestada Eesti loodust ning aja- ja kultuurilugu.

Teekond Eesti rahvusatlase valmimiseni on olnud keerukas. Ligikaudu sajandi jooksul on püütud selle väljaandmiseni jõuda mitmel korral.

Esimene eestikeelne atlas koostati 1859. aastal ning järgnevalt on Eestis ilmunud ligi 150 trükiteost, mille nimes on sõna atlas. Valdavalt on tegemist kooli- ja teedeatlastega. 1899. aastal Soomes ilmunud maailma esimese rahvusatlase eeskujul alustati 1930. aastatel Eesti rahvusatlase väljaandmise eeltöödega. Valmisid küll mitmed kaardid, kuid trükis suudeti välja anda vaid kõrgussuhete kaardilehe proovitrükk. Ka nõukogude perioodil tehti katsetusi Eestit kartograafiliselt kirjeldava koguteose koostamiseks. Ajastust tulenevalt aga selleni ei jõutud.

RIIGI ESINDUSTEOS

Eesti tõmbekeskuste kaart, 2019.

FOTO: Regio

Praegu valminud rahvusatlas on riigi esindusteos, mis kirjeldab Eestis toimuvat nii ajalises kui ka ruumilises mõõtmes. Oma, nüüd juba ajalooliste kaartidega on sellesse paari sajandi jooksul panustanud paljud meie eelkäijad, rahvusatlase tarvis valminud uued kaardid iseloomustavad aga tänast Eestit. Atlase koostamisele on kaasa aidanud ka meie mäluasutused. Kaardid on üsna halvasti säiliv teavikuliik ning mitmest atlases esitatud kaardist on alles vaid mõni eksemplar.

Atlase juhatab sisse Eesti riigi sünniaegu meenutav kindral Johan Laidoneri allkirjadega Eesti kaart, millega 1920. aastal näidati maailmale noore vabariigi paiknemist ja piire. Tõsisemate teemakaartide kõrval leiab atlasest ka kaardid kama ja verivorsti levikust Eestis, 1938. aastal koostatud kaardi Eesti eliidi sünnikohtadega ja ühissaunade paiknemise kaardi 1967. aastast.

Rahvusatlase kaardid on koondatud 36 teemapeatükiks, mis tutvustavad muu hulgas Eesti piiri kujunemist, kliimat, metsandust, tervishoidu, rahvastikku. Vaatluse all on ka eesti keel, eestlaste päritolu, rahvaluule, haridus, religioon.

VANIM PUHTEESTIKEELNE KAART

Eelkõige on atlases esitatud trükikaardid, mis on ilmunud nii üksikväljaannetena kui ka lisadena artiklitele ja raamatutele. Paljud atlase kaardiseeriad saavad alguse 19. sajandi lõpust või 20. sajandi algusest, kui Eesti ala kohta koostati peamiselt saksakeelseid kaarte. Siinkohal väärib aga mainimist fakt, et atlases on taastrüki leidnud vanim puhteestikeelne kaart, aastast 1838 (Liivimaa kaart). Enim siin esitatud kaarte valmisid aga Eesti esimesel iseseisvusperioodil.

Nõukogude perioodil toimus kaartide koostamises selge taandareng ja seda kajastab ka siinse atlase kaardivalik. Kaarte ilmus vähe ja nende kujutusviisid olid sageli primitiivsed. Mitmed nõukogude perioodi kaardid olid mõeldud kasutamiseks vaid ametialaselt või olid suisa salajased.

Eesti rahvusatlas on pühendatud rahvusülikooli ja eestikeelse geograafia 100 aastapäevale.

Artikkel ilmus esmakordselt Eesti Kirjastuste Liidu ajalehes «Raamat».

Tagasi üles