«Kozlovi Eesti-visiidil olid tagajärjed, mida üldsus ei osanud tema Tallinnas käimisega seostada»

FOTO: Heidi Wittwer/PantherMedia / Scanpix

Loe katkendit Sulev Vedleri äsja ilmunud raamatust «Pestud miljonid» kirjastuselt KAVA. Sulev Vedler on hea sulega ja haaravalt kirja pannud raamatu, mille võib tinglikult jagada kaheks. Esimeses pooles kirjeldab autor ajaloolist ja geograafilist tausta Eesti sattumisest rahapesuhuviliste radarile. Teine osa raamatust kirjeldabki väga detailirohkelt ning ülevaatlikult seda, mis toimus Danske ja Swedbanki Eesti kontorites. Lehekülgede kaupa on kirja saanud kogum plahvatuslikku materjali, mis mitmed lähiajaloo sündmused hoopis uut moodi lahti mõtestab.

13. septembril 2006 toimus Moskvas president Vladimir Putini senise valitsemisaja kõige kõrgetasemelisem palgamõrv. Spartaki spordikompleksi lähedal põõsastes oodanud kurjategijad tulistasid pankurite ja finantsjärelevalvetöötajate vaheliselt jalgpallimängult tulnud keskealise habemiku pihta. Kolm kuuli tabasid 41-aastast meest pähe, rindu ja kõhtu. Mingi ime läbi ta elas veel. Raskelt haavatud ohver viidi Moskva haiglasse nr 33, kus kirurgid üritasid viis tundi kestnud operatsiooni käigus tema elu päästa. Tulemusteta. Vene keskpanga asepresident Andrei Kozlov suri pool kuus hommikul teadvusele tulemata. Teda jäid leinama rase naine ja kolm last. Kozlovi autojuht Aleksander Semjonov, kes sai ühe kuuli rindu ja teise selga, suri juba sündmuskohal.

Kozlovi mõrv ajas Kremli vihaseks. Putini kodulehele internetis ilmus ähvardus kurjategijate aadressil: «Me näeme, kuidas iga kuu viiakse Venemaalt rahapesuga välja miljardeid rublasid.»

Järelehüüetes julgeks ja ausaks nimetatud Kozlovil oli Venemaal palju mõjuvõimsaid vaenlasi. Ta juhtis ainuisikuliselt järelevalvet riigis tegutsevate pankade üle. Ainuüksi 2006. aastal lõpetas ta 44 panga tegevuse.

Pangandus on majanduse vereringe. Kuritegevusest tulnud must raha hakkas seda üha kiiremini ja suuremas ulatuses mürgitama. Ja see raha ei jäänud pidama Venemaale, vaid liikus üha suuremates kogustes riigist välja, globaalse majanduse vereringesse.

Sulev Vedler «Pestud miljonid».

FOTO: Kava

Andrei Kozlov võitles säärase mürgimasina vastu. Tema tegevus paistis silma. Kui mitu panka jäid 2004. aastal tegevusloast ilma, sõidutas keegi keskpanga Moskva linna osakonna kontori juurde puuri kitsega. See oli sõnum Kozlovile: tema nimi tähendab vene keeles kitse. Mis sest, et Kozlov tolles hoones ei töötanudki. Tol ajal ei mäletanud enam paljud, et aastatel 1995–1998 keskpanka juhtinud Sergei Dubinini ähvardamiseks olid kurjategijad tulistanud isegi tema kodu akendesse.

Kozlovi surm leidis tähelepanu ka Eestis, sest enne mõrva käis ta poolsalaja Tallinnas. Kuigi tegemist oli väga kõrge ametniku visiidiga, püüdsid venelasega kohtunud inimesed teha kõik, et tema reis – eriti aga selle eesmärk – jääks saladuseks. Kozlov nõudis Eesti võimudelt erandkorras mitme konto sulgemist, mis asusid SEB Ühispangas ja Sampo Pangas.

Kozlovi jutt oli resoluutne. Tema väitel liikusid Eesti pankade kaudu Venemaalt Läände väga suured rahakogused. Miljardid rublad vahetati ümber dollariteks ja eurodeks ning saadeti seejärel offshore-kompaniide arvetele.

Kozlov teatas, et tegemist on maksupettustes hangitud summadega ja võimaliku rahapesuga. Ta hoiatas, et see võib olla alles rahavoolu algus.

Sampo juhatuse esimees Aivar Rehe kuulas finantsinspektsiooni esimehe Raul Malmsteini jutu ära ja lubas asjad korda ajada. Ühispank aga ei kavatsenud sugugi Kozlovi kahtluste tõttu arveid kinni panna. Finantsinspektsioon alustas seepeale pangas kohapealset kontrolli ja edastas Kozlovilt saadud info oma Rootsi kolleegidele, kelle võimupiirkonda kuulus Ühispanga emapank SEB. Ühispank informeeris samuti oma rootslastest peremehi ning saatis juba kaks päeva pärast kohtumist Kozloviga kõik andmed vaidlusaluste kontode kohta Rahapesu Andmebüroole.

Andmebüroo arestiski kaheksa Ühispanga välja pakutud kontot. Need vabastati aga peagi, sest puudusid tõendid raha kuritegeliku päritolu kohta.

Kozlovi Eesti-visiidil olid aga tagajärjed, mida üldsus ei osanud tema Tallinnas käimisega seostada. Jutt käis rahast, mille jäljed viisid Vene allilma, nn seaduslike varasteni, kes asetsevad sealse kuritegeliku hierarhia tipus. Raha allikaks peeti Tambovi grupeeringut (Tambovskaja Bratva), mis oli enda kontrolli alla saanud Peterburi, Venemaa suuruselt teise linna, endise pealinna. Sealne linnavalitsus tantsis tambovlaste pilli järgi.

Üks Kozlovi nimekirjas mainitud ettevõtetest oli Tallinnas registreeritud osaühing, mis arveldas mitte Ühispangas ega Sampos, vaid hoopis Hansapangas. 9. novembril 2006 alustas Rahapesu Andmebüroo tema tehingute kontrollimist.

***

28. novembril kell 17 toimub Solarise Apollo raamatupoes Sulev Vedleri raamatu «Pestud miljonid» esmaesitlus. Osalevad Sulev Vedler, Kalle Muuli ja Valdo Randpere, kes räägivad raamatu saamisloost, sisust ning vastavad küsimustele.

Tagasi üles