Mis toimub meie mõistatuslikus ajus?

Inimaju.

FOTO: Ben Birchall/PA Wire/Press Association Images/Scanpix

Aju on kõige vaimustavam, keerukam ja mõistatuslikum organ, mida me teame.

Kaheksakümnendate psühholoogiatudengina õppisin, et laste autismi põhjustajaks on tundekülm ema. Nüüd oleme targemad. Teame, et autismi põhjustavad arengulised muutused ajus ja sellega on seotud suur hulk erinevaid faktoreid. Minu jaoks on mälestus ülikoolipäevadest mõõdupuuks selle kohta, kui kiiresti on teadus aju-uuringute valdkonnas arenenud.

«Ainulaadne aju». Autor Kaja Nordengen, tõlkinud Ene Aschjem.

FOTO: Postimehe kirjastus

Edusammud on rõõmustavad, kuid peame samal ajal olema tänulikud kaasaegse tehnoloogia suure rolli eest, mis loob võimalused uute teadmiste tekkeks. Paljud meie aja suurtest teadusküsimustest on needsamad, mida on küsitud juba aasta-tuhandeid. Tänu teed rajavate teaduslike uurimistöövahendite ja -meetodite arendamisele on meil nüüd võimalus neile küsimustele ajust endast vastuseid otsida. Me seisame aju ja keha ning geenide ja keskkonna koostoime teadmiste revolutsiooni lävel.

Kuid sellest ei piisa, et koguda uuringuandmeid laboratooriumides ning jagada neid rahvusvahelise akadeemilise kogukonnaga. Teadmised tuleb viia erialaspetsialistide ringist kaugemale, üldsuseni, inimeste iga-päevaellu, kõigile kättesaadavaks, et mõistaksime, kuidas aju toimib ning mõjutab kõiki protsesse meie kehas, ning saaksime aru, kes me inimesena oleme ja milleks oleme suutelised.

Niisiis, kuidas saab ulatuslikult levitada uurimistulemusi, mis seisavad niisuguse teadmiste kogumi õlul, mille õppimiseks kulub enamikul inimestel kümmekond aastat? 1980. aasta kevadel saatis NRK, Norra rahvusringhääling eetrisse teadussarja pealkirjaga «Sinu fantastiline aju». Tuhandete kodude elutuppa astus sisse professor Per Andersen, kes vestlustes armastatud saatejuhi Per Øyvind Heradstveitiga otsis vastuseid suurtele küsimustele, näiteks kuidas me meelde jätame või mis on mõte. See oli rahvavalgustus sõna parimas tähenduses. Lihtne, kuid uskumatult mõjus.

Kaja Nordengen tutvustab raamatus «Ainulaadne aju» meelelahutuslikul moel, mida uusimad uurimused on aju organiseeritusest, mehhanismidest ja funktsioonidest teada saanud.

Eriti võluvalt põimib autor teaduslikke avastusi naljakate juhtumistega oma elus. Mängulisus ainesega ümber käimisel äratab entusiasmi, mis juhib nii imestavat last kui ka kogenud teadlast. Pärast raamatu lugemist püsib minus ikka veel Kaja jutustajahääle soojus. Nordengeni väike õde joonistas raamatusse toredad illustratsioonid. Sa saad neist aru ja neid saab mälus taasluua. Need on pildid, millega koos saab mõelda. Visualiseering peegeldab teksti nii, et detailirikkus ja täpsus aitab igaühel paremini mõttest aru saada.

Tagasi üles