Linnapoisist bussijuhi mälestused ajast ja õnnest ilmusid ühtse köitena

«Õnne peab ka olema» Gordy Jõelaid. Foto: Raamat

Gordy Jõelaid (1925–2007) oli tavaline Tallinna poiss, pärit lihtrahva hulgast: isa autojuht, ema lehekandja. Need ühtse köitena välja antud mälestused on Gordy ladusat kirjaviisi muutmata ümber löödud viiest paksust kaustikust, kuhu ta tähendas ilusa käekirjaga üles meenutused oma lapse- ja noorpõlvest.

Paljude lugude juurde on Gordy joonistanud ka andekad pildid ja skeemid, sest – fotosid on neist aegadest vähe säilinud – poisi kodu Tallinnas hävis märtsipommitamisel.

Sellelaadseid meenutusi, eriti varajasest lapsepõlvest nähtuna läbi poisslapse silmade, Eestis eriti avaldatud ei ole. Võrdluseks võib tuua Erika Auliku «Viru tänav ja teised», mis oma detailsusastmelt ja õhustikult on Gordy kirjapandule üsna sarnane.

Gordy I kaustik hõlmab aega 1925–1934: lapsepõlv läbi linnapoisi silmade; II kaustik katab aastaid 1934–38: kooliaeg Inglise kolledžis; III kaustikus on aastad 1938–1943: Eesti Vabariigi okupatsioon ja sõjaaeg, Gordy mobilisatsioon Saksa sõjaväkke; IV kaustik ja aastad 1943–46: sõja lõpp ning aeg pärast sõda, vangilaager ja tööpataljon Tallinnas; V kaustikus on ajavahemik aastast 1947 kuni viiekümnendad, 1964 ning kokkuvõtvad lood: Gordy tööelu, mis hõlmab ka bussiliikluse ajalugu Eestis, sest linnapoisist sai bussijuht, nagu oli olnud ka tema isa.

Linnapoiss Gordy mälestused ei ole kuiv elulookirjeldus, vaid detailirohked ja humoorikad pildid ning emotsioonid läbi lapse ja nooruki silmade. Kuna autohuvi oli poisil lapsest saadik ja tänu isa ametile puutus ta ka kokku erinevate masinatega, on tema meenutused täis toredaid kirjeldusi 1930. aastate Eesti autodest, bussidest, veoautodest, traktoritest.