:format(webp)/nginx/o/2019/12/04/12787008t1h283e.jpg)
Kirjanik Eia Uus on välja andnud uue raamatu «Tüdrukune», mille käsikiri saavutas Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel kolmanda koha. Raamat on nii provokatiivne ja ehe, et ainuüksi selle katkendi lugemine põhjustas Saksamaal toimunud kirjandusõhtul nõnda palju mõtteainet, et vestlusosalised unustasid end kuueks tunniks teose teemade üle arutama.
Tänavu juunis jagati Kirjanike Liidus romaanivõistluse auhindu. Üritusel tekkis Eia Uusi sõnul tema raamatu üle nõnda elav arutelu, et see tekitas paljudes suurt huvi. «Žüriiliikmed vaidlesid omavahel ning kohale tulnud kriitikud, kirjanikud ja mõni ajakirjanik küsis ka kohe lugeda,» meenutab Uus. «Ja siis millalgi hakkasin kuulma, et need vähesed lugejad satuvad ka üksteist kohates tulistesse aruteludesse. See andis signaali, et kuigi raamat pole veel ilmunud, võiks see olla huvitav teos, mida saata n-ö Eestit esindama selleaastasel Junge Literatur Europal.»
Ürituse jaoks tõlgiti paarkümmend lehekülge saksa keelde. Nõnda juhtuski, et kaks esimest raamatuesitlust toimusid hiljuti hoopis Saksamaal. Paneelil osalesid inimesed, kes olid tõlgitud katkendit lugenud ja tahtsid teema üle arutada. Õhtuti tuli «Tüdrukune» aina teemaks, sest see puudutas kirjaniku sõnul isiklikult kõiki inimesi, kes kohal olid – eriti aga naisi, kellel kõigil oli väga sarnaseid lugusid neile juhtumitele, mis raamatus aset leiavad. Berliinis toimunud raamatuesitlusel teatas üks osaleja kõigi üllatuseks kuus tundi hiljem, et kesköö on juba käes.
Tulist arutelu tekitav lugu
/nginx/o/2019/11/21/12755545t1h5743.jpg)
Teose keskmes on tänapäeva Eestis elavad naised. Äsja koondatud 39-aastane Lilian kohtab peol 20-aastast Monat, keda ta enam oma peast välja ei saa. Ka siis mitte, kui ta sukeldub poliitikamaailma, et teha valimiskampaaniat peaministrikandidaat Triinu Tuhalale. Romaanis on Uus võtnud julgelt ja kaashaaravalt teemaks naiste kehad, hingetraumad, sugude sarnasused ja erinevused, naiste hirmud ja võimalused. Romaanivõistluse žürii liikmed nimetasid teost eripäraseks ja ühiskondlikult vajalikuks.
Raamatu kaanekujundus pakub teemast lähtuvalt huvitavaid tõlgendamisvõimalusi. Kaanel on käsi, mis sätib naisterahva juukseid. Eia Uus vihjab, et see on võib-olla raamatu üks peategelastest, peaministrikandidaat Triinu Tuhala, keda kampaaniafoto jaoks ette valmistatakse. Aga see võib olla ka 20-aastane Mona, kellest 39-aastane Lilian proovib kedagi «voolida». «Või siis on see igaüks meist, kellele on lasteaiast saati õpetatud, kuidas tüdrukud peavad istuma, astuma, vaikima, nõustuma, teenindama, mitte olema agressiivsed, olema ilusad ja «tublid», kedagi taga ei tohi ajada, meeleheitlik ei tohi olla, aga raskesti kättesaadav peab olema, litsakas ei tohi olla, aga kõiki seksinippe peab oskama,» märgib autor.
«Mu ema ütles lugedes, et tal on mu pärast häbi. Ta ei öelnud seda pahatahtlikult, ta väga armastab ja toetab mind, vaid ta pidas silmas seda, et raamat käsitleb paljusid teemasid, millest Eestis ei ole varem kunagi räägitud – ja ma kasutan raamatus sõnu, mida... korralikud tüdrukud ei kasuta, kirjeldan asju, mida meid on õpetatud häbenema,» tõdeb Uus, et veidi ta siiski kardab ka eestlaste reaktsiooni ja võimalikke vaidlusi teose teemade üle. «Ma väga loodan, et eesti lugejad leiavad selle raamatu üles. Nii mehed kui naised kui noored.»
Kirjanik tõdeb, et tegelikult sündiski see raamat puhtalt selle pinnalt, et ta oli juba kaks aastat pidanud selgitama inimestele, miks naised marsivad, mis ja miks on #metoo ning kas nad võitlevad meeste «vastu». «Seni, kuni ühiskonnas asjadest ei räägita, tunneb iga naine, kes midagi kogenud on, et tema on näiteks ainus imelik, kes nii tunneb, või kes sellisesse olukorda sattunud on,» usub ta.
Midagi muud kui varasemad teosed
Kirjanik Eia Uusilt on varem ilmunud depressioonist kõnelev «Kuu külm kuma» (2005), mis võitis Eduard Vilde nimelise kirjanduspreemia ja oli paljude koolide lugemisvaras. Veel on ilmunud romaan «Kahe näoga jumal» (2008), reisikiri «Minu Prantsusmaa. Elu nagu sirelivein» (2013), romaan «Aasta Pariisis» (2014) ning kohe-kohe jõuab trükist ka lasteraamat «Seitsme maa ja mere taha».
Esimest korda osaleski Uus romaanivõistlusel 15 aastat tagasi. «Mulle tohutult hästi sobis see, et ees on tähtaeg, mis päevani käsikirju vastu võetakse,» selgitab ta, miks otsustas varem oma käsikirjad võistlustulle saata. «Kui selleks päevaks valmis ei saa, tuleb järgmine rong paari aasta pärast. Nii mu esimene kui teine romaan said romaanivõistlustel ära märgitud. Muidu võidki aastaid ja aastaid ühte raamatut kirjutada ja kirjastusele muudkui lubada, et «kevadeks» või «septembriks»,» naerab ta.
«Tüdrukune» sündis aga hoopis teisiti kui varasemad teosed. «See raamat... juhtus minuga,» ütleb Uus. «See oli väga teistmoodi kirjutamise protsess. Kirjutasin kolme nädala jooksul õhtuti pärast tööd, kui pea oli väsinud ja keskendumisvõime tegelikult selleks päevaks juba otsas, ma ei mõelnud ette, mis saama hakkab, vaid see kõik lihtsalt kukkus minust justkui valmis kujul välja.»
Autor tõdeb, et uus raamat on tema varasematest teostest niivõrd erinev, et lugejale tuttavat käekirja ei maksa sellelt oodata. Ka oli üks tuttav väitnud, et need, kes armastavad «Minu Prantsusmaa» Eiat, saavad šoki, sest seekord on teemaks ahistamine, diskrimineerimine, naise seksuaalsus, argiseksism ja seksuaalne vägivald. Seetõttu oli kirjanikule seekord romaanivõistlust vaja otsekui termomeetriks, et aru saada kas ainult talle tundub, et neid teemasid on ühiskonnas oluline tõstatada ning kas ka täiesti võõrad erinevast soost ja erinevas vanuses žüriiliikmed leiavad, et jah, see on tähtis ja hästi kirjutatud. Võistluse kõrge koht ja juba tekkinud arutelud on selge märk, et seda teost oli meile tõesti vaja.
***
Kõik huvilised on oodatud Eia Uusi romaani «Tüdrukune» esitlusele, mis toimub 5. detsembril kell 18 Solarise Apollos. Esitlusel vestleb autoriga Jim Ashilevi.
:format(webp)/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)