/nginx/o/2019/12/04/12786956t1h865f.jpg)
6. detsembril kell 13:00 algab Tartu Raatuse Koolis juubeliks valminud raamatu «Reveranss roosinupukestele. 100 aastat Raatuse kooli asutamisest» esitlus, kus omavahel vestlevad raamatu autor ja koostaja Väinu Rozental ja kooli direktor Toomas Kink.
Tartu Raatuse Kool esitleb 100 aasta juubeli raamatut
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raamatu andis välja TORE kirjastus, kujundas Priit Kivisoo ja keeletoimetuse tegi Raatuse kooli õpetaja Laura Salumets-Tutt. Tegu on veidi teistsuguse juubeliraamatuga kui üldjuhul kooliraamatute puhul eeldada võiks, on raamatut tutvustavas saatesõnas kirjas.
Näiteks ei leia siit kooli põhjalikku ajaloolist ülevaadet ega vilistlaste ja õpetajate omakäelisi meenutusi. Samas pole kooli olulised sündmused ja pöördepunktid jäänud tähelepanuta ning ka kooliga seotud inimeste mälestused-meenutused on täiesti olemas, aga teistsuguses vormis.
«Olen aastakümneid töötanud ajakirjanikuna ja sestap olen kasutanud selliseid ajakirjanduslikke žanreid nagu intervjuu ja portreelugu,» lisas raamatu autor Väinu Rozental.
Raamatu kandvam osa koosneb viiest pikast intervjuust direktoritega, kes on kooli juhtinud enam kui kümme aastat. Kusjuures kõik nad tüürisid õppeasutust erineval ajastul ehk räägivad lahti, milline oli kooli eluolu Eesti Wabariigi ajal, sõjajärgsel ajal, nõukogude ajal, taasiseseisvumise järgsel ajal ja praegusel ajal.
Kuidas vilistlastel igapäevaelus läheb, saab lugeda seitsmest portreeloost. Raamatu autori sõnul ei tundnud ta eelnevalt neist kedagi ja lähtus lugude kangelaste valikul sellest, et tegu oleks erineval ajal kooli lõpetanutega ning tänasel päeval erinevatel aladel tegutsevate inimestega.
«Hea on tõdeda, et kõik, kellega portreeloo asjus ühendust võtsid, soostusid meeleldi endast ja oma koolist rääkima. Neist vestlustest on välja kasvanud ka spetsiaalsed lühirubriigid, mis kajastavad vilistlaste meenutusi koolikrutskite, spikerdamise, koolitoidu, vahetunni ning õpetajate hüüdnimede ja meeldejäävamate ütluste kohta,» ütles Rozental.
Raatuse kool võib uhkust tunda päris suure hulga tuntud vilistlaste üle, kelle hulgas on teadlasi, kirjanikke, kunstnikke, näitlejaid, sportlasi, riigi- ja majandustegelasi ning paljude-paljude teiste oluliste elualade esindajaid.
Tõenäoliselt pakub Eesti avalikkusele Raatuse vilistlastest päevakajaliselt täna kõige enam huvi värskelt riigi peaprokuröri kandidaadiks nimetatud kohtunik Andres Parmas, kes meenutab raamatus nii mõndagi kooliaegset krutskitempu ja naljakat juhtumit. Et siin kõike mitte ära rääkida, saab nüüd iga huviline neid lugusid juba ise raamatust edasi lugeda.
Tartu Raatuse Kooli ajalugu algas 15. septembril 1919, mil alustas tööd Tartu Tütarlaste Gümnaasium. Tartu esimese munitsipaalgümnaasiumi asukohaks oli Riia tänav 2 ja koolijuhatajaks Markus Univer.
Erinevatel aegadel on kool kandnud mitmeid erinevaid nimesid, olnud nii gümnaasiumi, keskkooli kui 8-klassilise kooli staatuses. Oma praeguse nime sai kool 1. septembril 2013, kui Tartus läbiviidud koolireformi tulemusel muututi ametlikult põhikooliks.
«Oleme käinud läbi pika tee, kuid loodame, et pikas perspektiivis on see alles meie ajaloo algus, sest nagu ma ka viie aasta eest ütlesin, ei tunne me ennast siin koolimajas veel kuidagi vanana ning oleme hinges endiselt noored ja uuendusmeelsed. Oleme tänagi eestminejate seas ning meie juures käivad külalised ennekõike õppimas ja uut avastamas. Ma olen uhke selle üle, et meil on maailma kõige ägedam koolikeskkond ja parim meeskond, kellega on puhas rõõm pakkuda meie õpilastele seda, milleks meid on kutsutud,» ütles kooli direktor Toomas Kink.