:format(webp)/nginx/o/2019/12/17/12817182t1h692c.jpg)
16. detsembril esitles Tom Valsberg enda uut raamatut «Eluterve pohhuist». Tom Valsberg on ansambli Indigolapsed ninamees ja maailmarändur, kelle esimest raamatut «Kuidas rännata ilma hirmuta» on ostetud üle 5000 eksemplari.
Tom Valsberg: eluterve pohhuist ei vaidle inimestega!
/nginx/o/2019/12/17/12817184t1hc900.jpg)
Valsberg alustas uue raamatu kirjutamist märtsis, kui saabus Ameerikast ja avastas, et ema on närvis tühiste asjade pärast. Kui Tom ütles emale, et võta vabalt, kostis ema: «Kui sa nii tark oled, siis kirjuta sellest raamat!» Tom kirjutaski.
Mis on eluterve pohhuisti üks hea eeldus või isikuomadus? Toome teieni katkendi raamatust, millest võib nii mõndagi kõrva taha panna, et juba täna oleks lihtsam enda kolleegide, pereliikmete ja sõpradega suhelda.
Eluterve pohhuist ei vaidle
Eluterve pohhuist ei vaidle inimestega. Kui ta pole kellegi arvamusega päri, siis ta ütleb: «Väga huvitav vaatenurk. Ma polegi varem nii mõelnud!» Kuidas toimida kui sa pole kellegagi nõus?
Poogen, ära vaidle!
Kui keegi räägib sulle oma arvamusest ja sa pole sellega nõus, siis võid sa temaga vaielda, proovida tõestada, et tal pole õigus aga milleks? Tal on oma arvamus, las tal olla. Savi!
Sa lihtsalt vasta: «Väga huvitav. Ma näen, et sul on selline arvamus sellest asjast!»; «Hmm… ma polegi nõnda mõelnud»; «Oo… väga huvitav vaatenurk!»; «Oo… päris pingeline situatsioon.» Ta tõenäoliselt vastab, et on jah ja tunneb, et teda on kuulatud ja ongi asjaga ühel pool. Ja kui pole, siis ta võib jätkata ja täiendada oma juttu ja edasi jaurata. Sina aga jätka samas vaimus. Kui sa ei taha antud teemal arutleda, siis võid sa korrata, mida teine ütles ja siis viia teema mujale. Siis teine ta tunneb, et teda on kuulatud. «Ahaa, ma näen, et sa arvad sellest asjast sedaviisi, väga huvitav lugu, aga tead, mis mul täna juhtus…»
Mida iganes keegi sulle väidab, tea, et sa ei pea ütlema, et ma olen nõus või jajajaa! Sa ei pea ütlema jah millelegi, mida sa ei usu või ei taha omaks võtta. Sa võid lihtsalt jutu ära kuulata ja vastata: «Tänan, et sa jagasid» või «Ma saan, aru, et sul oli selline kogemus.» Sa ei pea tema arvamust heaks kiitma, aga sa ei pea ka ütlema, et sa pole sellega nõus! Sa ei pea ütlema, et see on jabur jutt, isegi kui see tundub sulle jabur või negatiivne vaatenurk.
Mõtle, mida sa tegelikult tahad. Kas tahad antud teemal vaielda või arutleda või hoopis millestki muust huvitavamast või pingevabast rääkida? Mõtle, mis sa tahad ja käitu vastavalt sellele. Arutluses pole iseenesest midagi halba, aga olenevalt inimesest ja teemast võib see olla midagi arendavat või hoopis negatiivsete mõtete põrkumine, mis teie vahele seinu ehitab. Kui eluterve pohhuist kuuleb, et keegi tegi tema jaoks midagi arusaamatut või küsitavat, siis ta ei hakka inimest lambist piiderdama.
Selle asemel, et küsida «Miks sa sellise käkiga hakkama said?», küsib ta: «Milline oli sinu kogemus?» või «Vau, see tundub küll põnev juhtum, räägi lähemalt, kuidas sa end tundsid ja mis täpselt juhtus?» Ta teab, et siis vastatakse talle palju parema meelega. Eluterve pohhuist teab, et kui keegi proovib talle vägisi midagi tõestada, siis see väljendab ainult selle inimese ebakindlust antud küsimuses.