Ori, kes on tegelikult sõdalaseks sündinud

FOTO: Shutterstock

Tonny Gulløvi «1000-aastane kuningriik» on seikluslik lugu noorest mehest, kes unistab kangelase elust. Ulvi saatuse keerdkäigud viivad ta tema esivanemate maale Taani, kus kohtub Ymeri lugudest kuuldud isandatega, näeb taanide linnuseid ja osaleb võimsates lahingutes. Ta kistakse võimumängude keerisesse ja karmide meeste maailma, kes elavad ja surevad oma mõõga läbi ning keda suudavad valitseda veel vägevamad kuningad.

Raamatu keskmes on tuhande aasta vanune ja dramaatiline lugu Gorm Võimsast, Knud Gormsønist ja Harald Kuningapojast – kolmest kuningast, keda tänapäeval tuntakse nimedega Gorm Vana, Knud Dana-Ast ja Harald Sinihammas. Kuningas Gorm kasutab kõiki vahendeid, et kindlustada endale võim taanide üle ja selleks on tal vaja Ulvi abi.

KAASAHAARAV JA KARM LUGU

Tonny Gulløv «1000-aastane kuningriik». Tõlkinud Minna Salmistu.

FOTO: Helios

«1000-aastane kuningriik» on esimene osa Tonny Gulløvi viikingisarjast. See on kaasahaarav, humoorikas ja karm jutustus ajast, kus taanid olid pidevas võitluses üksteise ja lugematute teiste rahvustega, jahtides rikkusi ja skaldide ülistust. Lugu põhineb tõestisündinud seikadel, aga jutustatakse ilukirjandusliku loona. Gorm Vana peetakse Taani kuningakoja esiisaks, mis tähendab, et kuningakoja ajalugu ulatub üle tuhande aasta tagasi, tehes sellega Taani monarhiast maailma vanima. Auhinnatud illustreerija Stinne Fugslbjerg on joonistanud raamatu kaanel kujutatud Gorm Vana näkku Taani kroonprints Frederiki silmad, liites sellega kokku mineviku ja tänapäeva.

Raamat kõnetab kindlasti kõiki viikingite maailma austajaid, kuid pakub ka teistele head sissevaadet viikingite igapäevaellu ja uskumustesse. Ehkki viikingid olid ka kaubitsejad ja maadeavastajad, on kõige rohkem kõneainet saanud just viikingite rüüsteretked ja sõdalaskultuur, mida käesolev lugu ohtralt kajastab. Ühtlasi on raamat Taani riigi kujunemislugu, kus ärkavad ellu saagakangelased ja legendaarsed viikingikuningad. See on lugu, kus põimub reaalsus ja maagia.

AERUORJAST SUUREKS SÕDALASEKS

Ulv Palnatoke kasvab üles Cumberlandi kõnnumaal Inglismaal. Tema isa on kõmride klanni pealik, ema saabus Cumberlandi taanide rüüsteretkel. Isa käe läbi surma saanud emast on Ulvile jäänud vaid teda ülejäänud klanniliikmetest eristavad punased juuksed ja rohelised silmad, lood Põhjala jumalatest ja Thori vasara kujuline hundipeaga nefriidist amulett. Ta on alati tundnud, et ei kuulu klanni hulka, vaid on mõeldud tegema sõdalasena suuri tegusid. Kuigi Ulvi maailm on väike, on tema unistused suured.

Ühel saatuslikul päeval, kui Ulv koos klanni meestega metsas hiilib, raputab tema maailma taanidest viikingite tulek, kes teda jäägitult paeluvad. Meeste välimus, tätoveeritud kehad ja patsidesse punutud habe ja juuksed on midagi uut. Ulvi vaimustavad nii läikivad turvised, kilbid kui hõbeehted. Ent mehed on ohtlikud: Ulvi kaaslased ja allesjäänud pere tapetakse ning ta ise võetakse vangi ning müüakse lohelaeva pardale aeruorjaks.

Algab pikk teekond mööda Inglismaa, Prantsusmaa ja Hispaania rannikut alla Vahemere poole, mida saadab pidev töö ja võitlus ellujäämise nimel. Laeva pardal hangib Ulv oma terava keele tõttu endale vaenlasi, aga ka sõbra, hiiglaslikku kasvu Ymeri-nimelise mehe, kelle keeruline minevik hakkab aegamisi lahti kooruma. Ymer jutustab Ulvile imelisi lugusid taanide ajaloost ja kuningatest, võimsatest meestest ja jumalatest ning annab sellega tähtsad teadmised tulevaseks eluks. Ulv õpib tundma viikingite olemust, nende kombeid ja keelt ning näeb oma silmaga, millist hävingut suudavad rüüsteretkedel viikingid korda saata. Aerupingil rassides ja mere soolase vahu maitset tundes saab poisist pikk ja tugev noormees, kes tunneb, et ta pole orjaks sündinud. Nooruki mässav meel usub, et tema saatus on olla suur sõdalane, mitte ori viikingite sõjalaeval. Ymeri hoiatused, et oma peaga mõtlev ori on surnud ori, jooksevad tühja ja Ulvi terav keel toob talle aina sekeldusi.

Artikkel ilmus esmakordselt Eesti Kirjastuste Liidu ajalehes «Raamat».

Tagasi üles