Uus vormiraamat annab põhjaliku ülevaate Eesti sõjaväevormi ajaloost

Copy
Eesti sõjavägede staabi ohvitserid 1918. aasta kevadel. Tsaariarmee vormile on lisatud sinimustvalgeid eraldusmärke. Pildil esiimeses reas kolmas Konrad Rotchild, neljas Nikolai Reek, viies Andres Larka, kuues Aleksander Tõnisson. Fototöötlus Olavi Grünberg.
Eesti sõjavägede staabi ohvitserid 1918. aasta kevadel. Tsaariarmee vormile on lisatud sinimustvalgeid eraldusmärke. Pildil esiimeses reas kolmas Konrad Rotchild, neljas Nikolai Reek, viies Andres Larka, kuues Aleksander Tõnisson. Fototöötlus Olavi Grünberg. Foto: Eesti sõjamuuseum

Ilmunud on uus raamat Eesti sõjaväevormi ajaloost, mille on koostanud sõjamuuseumi teadur Ülle Kraft.

«Eesti sõjaväevormi lugu 1918–1940» on raamat Eesti sõjaväevormi ajaloost Vabadussõja aegu ja sõdadevahelisel ajal.

See on esimene põhjalik ja süvitsiminev käsitlus Eesti vormi ajaloo teemal. Ehkki vaadeldav ajavahemik on lühem kui veerand sajandit, jäi sellesse aega hulk vaidlusi vormiküsimustes, järske pöördeid ja väiksemaid muudatusi alates pisikestest eraldusmärkidest kuni vormivärvi ja -materjalini ning auastmetunnuste kandmise viisini.

Raamat põhineb enamjaolt Eesti riigikaitse valdkonna seniavaldamata dokumentidele sõdadevahelisest ajast ja on rikkalikult illustreeritud. Vormiajalugu on kõikjal pälvinud rohkete sõjaajalooharrastajate kiindumuse.

Oma vormiraamatuga astub ka Eesti nüüd võrdväärsena palju pikemate sõjaliste traditsioonidega riikide kõrvale. Kuid teadmised vormi ajaloost saavad olla abiks tänasteski aruteludes vormiküsimuse üle.

Ülle Kraft «Eesti sõjaväevormi lugu 1918–1940».
Ülle Kraft «Eesti sõjaväevormi lugu 1918–1940». Foto: Eesti sõjamuuseum
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles