:format(webp)/nginx/o/2020/01/07/12856329t1h708a.jpg)
Nii kaua kui raamatuid on välja antud, on olnud ka valitsusi ja usurühmitusi, mis on püüdnud neid tsenseerida.
2019. aastal keelatud raamatute kaart näitab, et sõnavabadus on privileeg
Vana-Rooma keiser Caligula keelas 35. aastal Homerose «Odüsseia» ära, sest see sisaldas ohtlikke ideid vabaduse kohta. 640. aastal kasutati Aleksandria linna raamatukogu materjale vannivee soojendamise kütteks. Paavst Paulus IV oli esimene, kes avaldas 1559. aastal keelatud raamatute registri, mille sisu uuendati alles 1948. aastal. Võiks arvata, et teoste keelustamine on ajalooline nähtus, kuid tegelikult tsenseeritakse kirjasõna ka tänapäeval.
Näiteks on Araabia Ühendemiraatides keelatud George Orwelli «Loomade farm» ja ka Salman Rushdie moslemeid solvav «Saatanlikud värsid», mis on keelatud paljudes riikides. Hiinas on keelatud kõik Nobeli rahupreemia laureaadi Liu Xiaobo raamatud. Samuti on üle maa riike, kus ei lubata levitada mõnd klassikalise kirjanduse teost, mis mujal on iseenesestmõistetavalt priilt saada.
Ka edukates riikides, kus sõnavabadust kaitsevad seadused, piiratakse mõne raamatu levitamist. Sageli tuleb ette, et koolidest või raamatukogudest korjatakse avalikkuse surve tõttu ära teosed, mida peetakse lastele sobimatuks. Näiteks Itaalias Veneetsias on alates 2015. aastast kooliraamatukogudes keelatud Leo Lionni tuntud lasteraamat «Väike Sinine ja väike Kollane» ning paar sama utori teost veel, sest neid peetakse ohuks traditsioonilistele väärtustega perekondadele.
Ajalugu on seevastu näidanud, et raamatute keelustamine teeb need inimestele veelgi ihaldusväärsemaks. Paljud teosed on peale keelu alla sattumist hoopis populaarsemaks muutunud ning nende koopiaid on mustal turul agarasti edasi müüdud. Jordaania kuningriigis asub raamatupood Al Taliya Books, mis on täielikult pühendunud keelatud raamatute müümisele. Arusaadavalt tekib igaühel huvi lugeda teost, mida on peetud nii ohtlikuks, et selle lugemine on suisa ära keelatud.
Global English Editing koostas huvitava kaardi 2019. aastal maailmas keelatud raamatute kohta. Kaardil on näha ligi 50 riiki, kus on praegu või kuni hilise ajani mõni teos ära keelatud. Nagu näha, piiratakse infovabadust paljudes kohtades kogu maailmas.