Üllatav põhjus, miks James Joyce norra keele selgeks õppis

James Joyce 1932. aastal.

FOTO: Personalities/Topham Picturepoint/Scanpix

Kirjandusajaloos on palju näiteid loovinimeste kohta, kes toetusid nooruses oma eeskujude tunnustusele ja toetavatele sõnadele. Ka iiri kirjanikul James Joyce’il (1882-1941) oli oma eeskuju, kellele ta elu lõpuni alt üles vaatas.

Joyce’i esimene avaldatud kirjatöö oli norra näitekirjaniku Henrik Ibseni viimase näidendi «Kui me surnud ärkame» arvustus, mis ilmus 1900. aasta kevadel. James Joyce oli siis 18-aastane. Ibsen, kes oli selleks ajaks saanud mitu insulti, tundis end heatahtlikust artiklist puudutatuna ning lasi oma tõlkijal, tuntud šoti kriitikul William Archereril noorele kriitikule kirja teel tänu avaldada.

Henrik Ibsen 1900. aastal.

FOTO: akg-images/Scanpix

Noor James Joyce oli kõrvust tõstetud, et kaks tema iidolit on tema tööd märganud ja seda tunnustanud. Yoyce’i kirjavahetused on talletatud kogumikku «Joyce: Selected Letters», kus on ka tema tänulik vastus Archererile. Sellega aga noor mees ei piirdunud.

Umbes aasta aega hiljem, 1901. aasta märtsis saatis James Joyce Henrik Ibsenile 73. sünnipäevaks imeilusa kirja taani-norra keeles, et teda veelgi tänada ja sünnipäeva puhul õnnitleda. Kuigi Ibseni teoste tõlked olid Joyce’ile kättesaadavad, otsustas ta lugeda neid originaalkeeles ja õppis selleks norra keelt. Hiljem õppis ta Pariisis norra keelt veel vähemalt nelja õpetaja käe all.

Oma «fännikirjas» selgitas Joyce Ibsenile, et tema sõnum liigutas teda südamepõhjani, kuna ta on alles nõnda noor ja algaja kirjamees. «Ärge arvake, et ma olen kangelaste-kummardaja, seda ma ei ole,» kirjutas Joyce ja tunnistas, et see, kuidas Ibsen on raksustest üle saanud, on teda väga palju inspireerinud.

James Joyce rääkis puhtalt ka prantsuse, itaalia, ladina ja saksa keelt ning kasutas oma suurteostes palju haruldasi sõnu teistest keeltest.

Allikad: Irish Times, Brain Pickings

Tagasi üles