Ja siis see väike keskaegne Taani sadamalinn Rungholt 1362. aastal. Kui vaadata nüüdisaegset Põhjamere ranniku kaarti, ei leia sealt sellenimelist linna. Pole midagi imestada, sest nagu öeldud, ei olegi seda enam olemas. Arvatakse, et linn asus nüüdse Põhja-Friisimaa ranniku lähedal poolsaarel. 1362. aasta hiidlaine lõikab poolsaare lahti ja tekitab Strandi saare. Laine uhub ära ka suure osa maast, muu hulgas selle, millel seisab Rungholti linn.
Ka 220-ruutkilomeetrine Strandi saar ei jää alles, selle lõhub üks hilisem torm mitmeks tükiks: Pellwormi, Nordstrandi (nüüd taas poolsaar), Nordstrandischmoori ja Südfalli saareks.
Kusagil nende vahel merepõhjas asub praegu niisiis see, mis on veel järel kunagisest uhkest keskaegsest Rungholti sadamalinnast. Kas keegi juba kuuleb kirikukelli?
Kahtlemata on olnud ajaloolasi, kelle meelest on see kõik vaid kummituslugu ja kes on keeldunud tunnistamast, et Rungholti linn üldse kunagi olemas oli. Aga suurem osa eksperte on üsna ühel nõul selles, et Rungholti nime kandev sadamalinn asus omal ajal toonases Taani Slesvigi krahvkonnas. Rungholti nime võib leida näiteks ka ühelt 17. sajandi kaardilt, kuigi kartograaf Johannes Meyer ise oli näinud linna ainult ühel vanemal kaardil, mis oli pärit aastast 1240. Olemas on ka üks kaubavahetusleping, mis on sõlmitud 1361. aastal kahe kaupmehe vahel, kellest üks oli Rungholtist ja teine Hamburgist.
Lisaks on merepõhjast saadud hulganisti arheoloogilisi leide, just sellest Vadehaveti osast, kus Rungholt arvatakse olevat asunud: kahhelplaate, mõõku, keraamikat ja luid. On leitud isegi kaevusid ja üks vana lüüs.