«Minu» sarja raamat, mida on eriti palju kiidetud

Susan Luitsalu.

FOTO: Tairo Lutter

Raamatublogija Mariann Vendelin luges sõbra soovitusel enne Abu Dhabi reisi Susan Luitsalu reisiraamatut «Minu Dubai. Klaasist linna kuldne sära», mis paistab teiste seast silma kiitvate hinnangutega ning mis seetõttu on enamasti raamatukogudes välja laenutatud.

1996–2018, Dubai. Esimest korda sattus Susan Luitsalu Araabia Ühendemiraatidesse puhkusereisil koos vanematega ning Dubai oli siis hoopis midagi muud kui tänapäeval. Hiljem viis produtsenditöö teda sinna tagasi ning linn muutus koduseks. See on koht, kuhu tulevad raha teenima inimesed kõigist maailma nurkadest ning erinevate kultuuride kokku puutudes tuleb pidevalt ette sekeldusi. Just inimestest on Susan leidnud Dubai hinge. Tema jaoks ei ole linn pelgalt teras ja klaas.

Susan Luitsalu, «Minu Dubai. Klaasist linna kuldne sära».

FOTO: Raamat

Nõustun sõbraga täiesti – seda raamatut tasuks enne Araabia Ühendemiraatidesse reisimist lugeda. Esiteks annab raamat usaldusväärset infot riigi kommete ja tavade kohta, millele niisama guugeldades kohe ei satu. Kuna see oli mu esimene reis Euroopast välja, siis oli muidugi kerge ärevus sees ning «Minu Dubai» võttis selle ära. Vastuse said mitmed küsimused, näiteks, kuidas riietuda. Samuti sain teada asju, mille kohta poleks osanud küsimust esitadagi. Teiseks meeldib mulle väga ajalugu ning igasugused põnevad faktid. Neid oli teoses rohkesti. Kolmandaks ei ole see lihtsalt kuiv üht linna tutvustav raamat, vaid kirjeldab muhedalt Dubais elamist. Täpselt seda ma ju lugeda tahtsingi. Luitsalu kirjutab palju oma tööst, kuid suudab isegi seda teha nii, et see ei ole igav ega tüütu. Pigem jutustab ta lõbusatest või pentsikutest vahejuhtumitest ning suudab seejuures ka enda üle naerda, mis on üks kuldaväärt oskus.

Kõige üllatavamad asjad, mida ma raamatust teada sain:

* Araabia Ühendemiraatide kodakondsuse saab vaid siis, kui see on su vanematel.

* Dubais ei ole töötuid ega kodutuid, sest saad elamisviisa ainult siis, kui sul on töö või väga palju raha.

* Dubai on väga-väga turvaline, võid vabalt näiteks isegi telefoni restoranis järelvalveta jätta.

* Dubai on autode linn, kus ei jalutata ning üle tee asuvasse kaubanduskeskusse minekuks võib kuluda 20 minutit.

* Nende nädalavahetus on reede-laupäev.

Dubaile omane peavalu on ka see, et ostukeskuste hiigelsuurtes parklates võid halva mälu korral tundide kaupa oma autot otsida. Päikeseprille kulub väga palju. Burj Khalifa ei mahu üleni fotole. Ja no kõige suurem probleem... VIP-järjekord on pikem kui tavaline!

«Minu Dubai» on segu autori tööst Dubais, jaburatest olukordadest ning infokildudest. Autori enda kogemused ja niisama huvitavad faktid olid mõnusalt tasakaalus. Isegi tema tööst oli huvitav lugeda, sest Susanil on, mida jagada, ning ta teeb seda nii muhedalt, et mitmed kohad tekitasid minus tungivat soovi loetut edasi rääkida. Soovitan nii meelelahutuseks, lihtsalt silmaringi avardamiseks kui ka reisi planeerimiseks!

Tagasi üles