:format(webp)/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/01/31/12907249t1h76f6.jpg)
Kuku raadio selle nädala raamat on Matthias Johann Eiseni «Eesti mütoloogia» kirjastuselt Pegasus.
Nädala raamat ⟩ Raamat, mis Nõukogude ajal tavalugeja lauale ei sattunud
/nginx/o/2020/01/31/12907348t1hc927.jpg)
Eelmisel aastal möödus 100 aastat ühe raamatu esmatrükist. Selleks raamatuks on Matthias Johann Eiseni «Eesti mütoloogia». Nüüd ilmuski juba selle kolmas trükk.
Etnograafia ja kultuuriala üliõpilastele vaat et kohustuslik raamat pakub aga sellest valdkonnast väljaspool olijale huvitava lugemiselamuse. Eisen oli 1919. aastaks, kui see raamat ilmus, teinud üsna julge läbilõike kõigest, mis mütoloogia nime võiks kanda.
Lugedes saategi aru, milline kultuuriline virvarr on eestlaste muistne maailmapilt. Tänaseni saab avastada paljude omapäraste ilmakäsitluste juuri. Tahate või mitte, aga Eiseni raamatust leiate ka need mütoloogilised arusaamad, mille peal nii soolapuhujad kui ka silmamoondajad ning olmemüstikud tänaseni mängida oskavad ja endile siis kliente, et mitte öelda ohvreid leiavad.
Angelika Schneideri illustratsioonid üllatavad oma tavatuses ja raamatus on lugeda ka kultuuriloolase Ülo Tedre mahukas järelsõna. Andrus Kivirähki ugri-iroonilise nüüdismütoloogiaga harjunuile on retk 100 aasta tagusesse müüdimaailma kindlasti huvipakkuv. Nagu täna näiteks infotehnoloogia, nii oli 100 aastat tagasi võtmeküsimuseks rahvuse tekke ja rahvusena olemise võtted. «Eesti mütoloogia» oli vaieldamatult osa sellest.
Raamatut tutvustavad Marek Strandberg ja Marju Kõivupuu.