Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/02/05/12916157t1h22ca.jpg)
Rahvusraamatukogus kuulutati eile välja 2019. aasta 25 kauneimat Eesti raamatut. Žürii esimees Asko Künnap selgitas Kuku raadiole antud intervjuus, et kuna tänapäeval kirjasõna üha rohkem digitaliseerub, peabki trükki jõudva teose väärtus olema kõrgem kui näiteks kümme aastat tagasi.
Asko Künnapi sõnul on raamatute kvaliteedis muutusi selgelt näha ja pilt on kirjum kui varem. Kirjastamine on läinud lihtsamaks, mille tõttu on nimetuste arv suurem, aga tiraažid väiksemad.
«See raamat, mis väärib paberile trükkimist, selle väärtus peabki olema kõrgem kui see oli paarkümmend aastat tagasi. Ta ei peagi konkureerima kogu selle massiteabega,» viitas ta suuresti veebi kolinud sõnaraamatutele. «Need raamatud, mis on päriselt käega katsutavad, neil võikski olla see lisaväärtus, mida inimene ostab, miks see raamat peaks tal riiulis olema. See tõesti hakkab pihta paberist ja paberi lõhnast, tüpograafiast ja lõpuks sellest, kuidas ta köidetud on jne. Raamat liigub oma vanale pjedestaalile tagasi, see on luksusese.»
Kuula pikemalt saatest!