Hiinlane Pynchon Woo kirjutas Eestis elatud aastast raamatu

Pynchon Woo. Foto: Erakogu

Tallinna Ülikooli antropoloogia doktorant Pynchon Woo jõudis pärast Jaapanis õppimist Eestisse. Olles siin mõnda aega elanud ja ka Youtube’is eestiteemalist videoblogi pidanud, otsustas ta oma kogemuse kirja panna.

Pynchon Woo elulooline teos «First Year in Estonia» («Esimene aasta Eestis») on isiklik ja antropoloogiaga sel autori sõnul palju pistmist ei ole. Praegu veel on raamat Amazonis saadaval nii pehme- kui kõvakaanelisena vaid inglise keeles, kuid õige pea ilmub ka eestikeelne tõlge.

Pynchon Woo elulooline teos «First Year in Estonia». Foto: Raamat

«Teen praegu koostööd eesti tõlgiga,» selgitab Pynchon Woo. «Kui kõik läheb nii nagu plaanitud – pöidlad pihus – on see kolme kuu pärast eesti keeles avaldatud.»

«First Year in Estonia» on memuaarteos autori esimesest Eestis elatud aastast: nii inimestest, keda ta on kohanud kui asjadest, mis ta on teinud. «Loomulikult sisaldab see ka tähelepanekuid ja mõtisklusi minu elust siin,» lisab ta. «See on vägagi isiklik. On see ka antropoloogiast? Tegelikult mitte.»

Inimesed on ikka inimesed

Küsimusele, kui palju eestlased hiinlastest erinevad, vastab Pynchon, et inimesed on samasugused. «Mõned on toredad, mõned mitte nii väga. Need stereotüüpilised «erinevused» on sageli identsed omadused, mis esinevad teises vormis,» toob ta näiteks kusagilt kõrvu jäänud väljendi «Sama õunamahl, erinev pakend». «Kuigi ma pean tunnistama, et blonde ja sinisilmseid hiinlasi meil kodukandis ei ole. Nii et selles suhtes on küll erinevus.»

Eesti eluga kohanemist autor väga keeruliseks ei pea, sest elu on väljakutseterohke igal pool ja kohaneda tuleb paigast sõltumata. «Mulle nii meeldibki,» tõdeb ta. «Ma ei taha, et elu üldiselt tunduks liiga mugav. Mis selles lõbusat oleks?»

Ingliskeelset raamatut on lugenud juba mitu Pynchoni eestlasest sõpra. Üks neist oli talle öelnud, et raamat aitas tal mõista, kui paljut ta ise Eestis on võtnud iseenesestmõistetavana. Seega võib Pynchon Woo teost pidada justkui peegliks, mis pakub elust Eestis väga ainulaadse pildi nii välismaalastele kui ka eestlastele endile.